[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vilets ‹-a 2›

1. ‹adj› omadustelt ja kõlblikkuselt v. tasemelt kehv, nigel. a. (kehalise oleku, tervise, meelte kohta). Hädine ja vilets vanainimene. Poiss oli kehalt niru, lausa vilets. Haige on viletsa väljanägemisega. Eit jäi iga aastaga viletsamaks. Vanamees on rinnust veel vilets. Süda on tal vilets. Viletsad kopsud, hambad. Vilets tervis. Näed täna vilets välja. Enesetunne muutus päev-päevalt viletsamaks. Kutsu arst, tal on jälle vilets olla. Vilets kõrvakuulmine, silmanägemine. Vilets hobusekronu. Lehmad on lahjad ja viletsad. Vanaks ja viletsaks jäänud koer pandi magama. Vilets lind, kes oma sulgi ei jõua kanda. || (taimede kohta:) kidur. Viletsad põõsad, puud. Rabas kasvasid mõned viletsad männijässid. *Rukis tuli lume alt välja kollasena. Eriti vilets oli ta madalatel maadel. H. Raudsepp. b. (võimete, oskuste v. nende omajate kohta). Tal on vilets mälu, kujutlusvõime. Vilets ujumisoskus. Soome keel 'soome keele oskus' on tal vilets. Rääkis viletsat saksa keelt, viletsas saksa keeles. Vilets töömees, jooksja, näitleja. Olen vilets nõuandja, lohutaja. Kõnet pidama on ta vilets. Riik on vilets peremees. Ega meie kooli õpilased ole teistest viletsamad. *Meie laululindude hulgas on kaldapääsuke kahtlemata üks viletsamaid lauljaid. H. Veromann. || mannetu, armetu, õnnetu, tühine, vääritu; väeti. Vilets olevus. Ta on üks vilets mehike. Vilets mees, kes naiste pärast jooma hakkab. Oled ikka vilets vend, ei saa millegagi hakkama. Vilets argpüks, pelgur. *Mina, vilets inimene, olen vastu oma tahtmist prioriks valitud. G. Helbemäe. c. (asjade, nähtuste, olukordade kohta). Toodete vilets kvaliteet. Vilets õlu, vein. Supp oli viletsa maitsega. Oled ostnud viletsa auto. Autojuht kirus viletsat teed. Ilm oli vilets. Vilets näitus, kontsert, film, raamat. Kahjuks oli tõlge vilets. Vilets vorm rikub väärtusliku sisu. Vilets lugu küll, kui enam tervist pole. See on kõige viletsam, kui inimene olude ohvriks jääb. *Eks ta vilets ole, kui ema su palgast tüki enesele kisub. P. Krusten. || vähese viljakandvusega. Viletsad põllud. Siinkandis on maa, pinnas vilets. *Heinamaad on viletsad, sammalt täis kasvanud. J. Peegel. || halvas seisukorras olev (lagunenud, kulunud vms.; sageli vaeste oludega seonduvalt). Viletsas riietuses, viletsates riietes agulilapsed, sõjavangid. Seljas oli tal närune ülikond, jalas viletsad saapad. Vilets labidaköks, vars logiseb küljes. Viletsal asemel lamas haige eideke. Vana vilets majauberik. Vabadiku vilets eluase. Vaese mehe vilets hütt. Sooserval kössitasid viletsad hurtsikud. Hooned olid lagunenud, talu ise nägi välja vaene ja vilets. Elas viletsas ahjuta katusekambris.
2. ‹adj› napp, kesine, ebapiisav, nigel, kehv. Vilets saak, lõikus. Tänavune aasta oli viljasaagi poolest vilets. Vilets palk, sissetulek. Teeb rasket tööd viletsa tasu eest. Teenistus läks järjest viletsamaks. Raiskas oma viimsed viletsad sendid tühise meelelahutuse peale. Vilets valgus, valgustus. Udu, tuisu tõttu oli nähtavus vilets. Vana puu andis vaid viletsat varju. Et me kõik surelikud oleme, on vilets lohutus. *.. sügispüük polnudki mõne teise aastaga võrreldes see kõige viletsam, kala jätkus .. L. Promet. || (toidu kohta:) vähene, ühekülgne, lahja (ja maitsetu). Söök oli neil väga vilets, iga päev üksnes kapsasupp ja kild leiba. Peale viletsa toidu kurnas madruseid ränk töö.
3. ‹adj› (majanduslikult) kehv, vaene; seetõttu raske, vaevaline. Vilets majanduslik olukord. Popsipere vilets elu. Rahva põli oli vilets. Pere oli viletsa järje peal. Nende lapsed said näha viletsat elujärge. Ta on pärit viletsast kodust, viletsatest oludest. Need olid viletsad ajad. Sõjajärgsed viletsad aastad. *Olin vaene poiss, tegin rasket tööd, orjasin, aga elu jäi ikkagi viletsaks – paremust ei tulnud. A. Taar.
4. ‹s› armetu, haletsus- v. põlastusväärne inimene. Ärge unustage viletsaid ja väeteid. Käib riides nagu viimane vilets. *Ta hulkus paigast teise, kuni pandi vaestemajja, samasuguste viletsate keskele. F. Tuglas. *Isa rahakoti varastasid tühjaks, vanakese viimse raha, vilets! A. Taar.