[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viin ‹-a 23› ‹s›
peam. teraviljast v. kartulist saadav kange alkohoolne jook, veega lahjendatud piiritus; üldse kange alkohol. Valge, haljas viin. Pudel, pits viina. Kortel, toop viina. Klõmakas, kärakas, suutäis viina. Maitsestatud, punane viin. Naistele toodi magusat viina. Viina ajama, põletama. Kartulid aeti viinaks. Segab, lahjendab piirituse viinaks. Valas viina klaasidesse. Kõrtsis oli mõnus juttu vestes viina rüübata. Mehed jõid viina. Toidu alla, külmarohuks võeti viina. Eile sai kõvasti viina võetud. Mängiti kaarte ja visati viina. Joodik haises viina järele. See mees ei võta viina suu sissegi 'ei joo üldse (viina)'. Viina peale maias 'napsitada armastav, viinamaias'. Tal on nina, suu viltu viina poole 'ta armastab napsitada'. Uputas oma mure viinasse, viina sisse 'jõi mure peletamiseks (viina)'. Viin peletas mured eemale. Ta pea, süda ei kannata viina. Naised ja viin, need ta põhja viisidki. Poeg läks tal viina nahka, sattus viina küüsi. Viin hakkab, tõuseb pähe. Viin võttis aru peast. Vähese viina viga (vastusena kurtmisele vaevuste üle pärast alkoholi pruukimist). Kaubitseb salaja viinaga. Ostis kaks (pudelit) viina. Meestel olid viinad 'viinapudelid' kaasas. Lähme teeme väiksed viinad! 'napsid'. Kui ei ole surmatõbi, siis saab ikka viinast abi. *.. sõitis talle kosja nagu kord ja kohus: viinadega, kelladega, isamehe ja kõigega. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kartuli|viin, marja|viin, palmi|viin, ploomi|viin, riisi|viin, õunaviin; kadaka|viin, kadakamarja|viin, köömne|viin, pihlaka|viin, pipraviin; armulaua|viin, kiriku|viin, kompressi|viin, kosja|viin, kroonu|viin, naiste|viin, pulma|viin, riigi|viin, sala|viin, takso|viin, terviseviin; kleep|viin, kodu|viin, laua|viin, liht|viin, peenviin.