[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viimati ‹adv›

1. viimasel korral. Viimati kirjutas ta mulle üsna ammu. Millal sa teda viimati nägid? Meil jäi jutt viimati pooleli. Viimati sõime hommikul. Ma ei mäletagi, millal ma viimati haige olin. Sellest on palju aega tagasi, kui mina viimati koolipingis istusin.
2. (eelnevas tekstis) viimasena. Viimati nimetatud asjaolu. Viimati mainitud isik.
3. võib-olla, järsku, äkki, viimaks. Mine hullu tea, viimati tulebki kallale! Kartis, et viimati lõpeb asi skandaaliga. Viimati arvavad veel, et kardan. Võta vihmavari kaasa, viimati hakkab sadama. Ega sa viimati väsinud ole? Viimati on siin tõesti kuradi käsi mängus?
4. van lõpuks (1. täh.), viimaks. *Aeg on juba ammu üle kesköö, kui Arno viimati uinub. J. Parijõgi. *Laevurid vihastasid, kukkusid kiruma ja kisklema ning viimati läksid käsitsi kokku .. U. Masing.