[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viil ‹-i 21› ‹s›

1. hammastatud pinnaga tööriist õhukese materjalikihi kõrvaldamiseks. Viili saba, käepide. Õngekonksu teritamiseks võeti peenike viil. Lõikepind siluti, tasandati viiliga. Lükkas saehambad viiliga üle. || küüneviil. Maniküür jäi pooleli, sest viil oli kuskile kadunud.
▷ Liitsõnad: küüne|viil, saeviil; jäme|viil, kolmkant|viil, lame|viil, nelikant|viil, nõel|viil, peen|viil, samet|viil, ümarviil.
2. kõnek tööst kõrvale hoidja, looder, viilija. Poiss on üks igavene viil. Igas klassis olid omad viilid. Ülemusel oli kohe selge, kes on töömees, kes muidu viil.

viil1 ‹-u 21› ‹s›

1. mingist toiduainest lõigatud lapik tükk v. sektorina eraldatud osa, lõik. Õhuke, paks viil. Viil leiba, saia, juustu, pekki, liha. Laual olid soolasiia viilud. Viiludeks lõigatud leivapäts, tomat, kurk. Emand lõikas mõned viilud lae all rippuvast singist. Lõikas soolatud sealihatüki pannile viiludeks. Arbuusi, melonit serveeriti viiludena.
▷ Liitsõnad: apelsini|viil, juustu|viil, kartuli|viil, kurgi|viil, leiva|viil, liha|viil, muna|viil, peekoni|viil, peki|viil, prae|viil, redise|viil, saia|viil, sibula|viil, sidruni|viil, singi|viil, tomati|viil, tordi|viil, vorsti|viil, õunaviil.
2. riba, siil [-u]. Kündmisel lõikavad adranoad lahti töödeldava viilu. Läbi räämas akna paistis viil taevast.
▷ Liitsõnad: künni|viil, põlluviil.

viil2 ‹-u 21› ‹s›
ehit katuse otsa sulgev seinapind, viiluväli, frontoon; sellekujuline piire akna v. ukse kohal. Kolmnurkne, ümarkaareline viil. Gooti stiilis elamu on kõrge terava viiluga.
▷ Liitsõnad: katuse|viil, otsaviil; astmik|viil, kolmnurk|viil, segment|viil, voluutviil; ehisviil.