[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

viibima ‹37›

1. (pikemat aega) olema, asuma. Võõrsil viibima. Kirjanik viibis kümme aastat maapaos. Viibisime pealinnas kaks nädalat. Ta ei viibi praegu Eestis. Püüab võimalikult palju viibida värskes õhus. Kohal viibis ka suursaadik. Alles nüüd sai haige aru, kus ta õieti viibib. Oli, kui viibiksin unenäos. Neiu silm, pilk viibis kõnelejal. Tema mõtted viibivad mujal. Oh kaunis hetk, viibi 'kesta' veel!
2. hilinema, edasi lükkuma. Abivägi, post, väljasõit viibib. Sõnaraamatu ilmumine viibis. Väljalend viibib tiheda udu tõttu. Arst viibis tulekuga.