[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vihm ‹-a 23› ‹s›
veepiiskadena langevad sademed. Tugev, tihe, ränk, kerge, tasane, nõrk vihm. Peen, jäme, soe, külm, kosutav vihm. Sügisene, kevadine vihm. Väljas sajab vihma. Tibutab, udutab, uitsetab, ladistab vihma. Tuulehoogude sekka piserdas vihma. Ilm hakkab vihmale 'vihmaseks' kiskuma. Seab, sätib, pöörab, keerab, läheb vihmale. Ilmajaam lubab vihma. Vihm on tulekul. Tuli paar sahmakat, sagarat vihma. Vihma valab, kallab nagu oavarrest, pangest, toobrist, kapast. Eile ei tulnud piiskagi vihma. Juba mitu nädalat pole vihma olnud. Vihm läks üle, jäi järele, lakkas. Vihm trummeldab aknale, rabistab vastu akent. Jooksime läbi vihma. Marjulised jäid vihma kätte. Saime vihmas läbimärjaks. Vihma eest varju otsima, leidma. Hein saadi enne vihma varju alla. Udu tiheneb vihmaks. Katus ei pea vihma (kinni). Vihm leotab maad ja tungib läbi riiete. Põllud ootavad vihma. Iga rohulible kisendab vihma järele. Maju kerkib nagu seeni pärast vihma 'rohkesti ja kiiresti'. *Soe on. Vist hautab vihma .. J. Mändmets. *Kanad olid .. vihmaga väljas ja kukk laulis – nüüd ta vihmale jääbki. V. Luik. || piltl (millegi rohkelt langeva kohta:) sadu, rahe. Sädemete vihm. Vaenlane külvati üle šrapnellide ja granaatide vihmaga.
▷ Liitsõnad: kevad|vihm, suve|vihm, sügisvihm; happe|vihm, hoo|vihm, hoog|vihm, ime|vihm, jää|vihm, laus|vihm, müristamis|vihm, padu|vihm, pihu|vihm, pikse|vihm, raju|vihm, seene|vihm, tehis|vihm, troopika|vihm, äikese|vihm, äkkvihm; kuld|vihm, kulla|vihm, kuuli|vihm, sädemevihm.

vihma käest räästa alla
täbarast olukorrast veel täbaramasse. *.. on vihma käest räästa alla sattunud, ühe bolševiku eest pagedes just teise rüppe. L. Vaher. *.. miks ta ometi nii loll oli ja võõrsile ei jäänud – jooksis vihma käest räästa alla. J. Peegel.