[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

bojaar ‹-i 21› ‹s›
aj
1. Venemaa kõrgaadlik (10.–18. saj.). Vürstid ja bojaarid.
2. Rumeenia feodaal (13. saj.–1945)

bolševism ‹-i 21› ‹s›
aj suund Venemaa kommunistlikus liikumises, mis 1952. aastal nimetati kommunismiks, enamlus

djakk ‹djaki 21› ‹s›

1. kirikl õigeusu kiriku köster, salmilaulja
2. aj Vana-Vene vürsti sekretär v. asjaajaja; kõrgem ametnik Venemaa riigiasutustes 16.–17. sajandil

duuma|fraktsioon
aj pol partei fraktsioon Venemaa Riigiduumas

kardavoi ‹14› ‹s›
aj tsaariaegse Venemaa politseinik-linnavaht. *Paleeametnikud teatasid, et politseiülem hulga kardavoidega all palee ukse ees seisvat .. E. Vilde.

kindral|polkovnik
sõj kindralleitnandist kõrgem kindraliauaste (Venemaa, Nõukogude sõjaväes jm.); selles auastmes sõjaväelane

kopikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. Venemaa ja NSV Liidu väiksem rahaühik; vastava väärtusega münt. Kuus, neliteist kopikat. Kaks rubla üheksakümmend kolm kopikat. Kopikas kukkus näpu vahelt maha. Koguti kopikas kopika kõrvale, et võlga tasa saada. Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa.
2. kõnek raha, eriti väiksem summa. Teenis ilusa, kena, korraliku, priske kopika. Selle eest saab hea, kõva, ainult näruse kopika. Mul ei ole kopikatki taskus, hinge taga. Läks ilma kopikata kodunt välja. Kulutasin ülikonna peale oma viimased kopikad. Aastate jooksul kogutud kopikad pandi panka. Veeretab iga kopikat näppude vahel 'ei raatsi raha välja anda, on ihne'. *Tehke tööd nagu mina, küll siis kopikas taskus kõliseb. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: nälja|kopikas, raha|kopikas, sandikopikas.

kreis|kool [-i]
aj gümnaasiumi eelastme moodustanud 2-3 õppeaastaga riiklik poeglastekool 19. saj. Venemaa, sealhulgas Baltimaade kubermangu- ja kreisilinnades. Saksa, vene õppekeelega kreiskool. Astus pärast kihelkonnakooli lõpetamist kreiskooli.

maakond ‹-konna 22› ‹s›
suurem ühiskondlik-territoriaalne v. haldusüksus (eriti Eesti oludes). a. kihelkondade liit muinaseestlastel. Muinas-Eesti suuremaid ja võimsamaid maakondi olid Sakala ja Ugandi. b. 13. sajandist kuni aastani 1918 Eestis haldusüksus (tsaristliku Venemaa ajal kubermangu allüksus, kreis) c. Eesti Vabariigi suurim haldusüksus. Eesti maakonnad, näit. Harjumaa, Saaremaa, Viljandimaa jt.

menševism ‹-i 21› ‹s›
aj Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei keskorganite valimistel 1903. a. vähemusse jäänuist lähtunud sotsiaaldemokraatia vool

obroki|talupoeg
aj feodaalse Venemaa talupoeg, kes oli kohustatud maksma obrokit

purgaa ‹14› ‹s›
tugev lumetorm Venemaa põhja- ja idapiirkonnas. Purgaa puhkeb, tõuseb, raugeb. Märatsev, ulguv, möllav purgaa.

riigi|duuma

1. aj seadusandlik esinduskogu Venemaal 1906–1917
2. Venemaa seadusandliku organi alamkoda

rood ‹-u 21› ‹s›

1. sõj Venemaa, Bulgaaria jms. riigi sõjaväes kompaniile vastav allüksus (peam. motolaskurväes ja tankiväes). Rood sõdureid. Roodu rivistus, ülevaatus.
▷ Liitsõnad: kuulipilduja|rood, luure|rood, marsi|rood, miinipilduja|rood, trahvirood vrd vangirood.
2. kõnek suur hulk v. grupp inimesi, trobikond. Ootamatult saabus nii palju külalisi – mida küll sellele roodule süüa pakkuda? Mul on kodus paras rood poisse. Õpetaja kamandas tervet roodu tüdrukuid.

rubla ‹part rublat e. ‹arvsõna ja täiendi järel› rubla 6› ‹s›

1. Venemaa ja NSV Liidu suurem rahaühik. Üks rubla on 100 kopikat. Ta sai, teenis kuus paarisaja rubla ümber, rublat kakssada. Tsaariaegne rubla. Võlg tasuti viimse (kui) rublani. Kopikaist kogunesid peagi rublad. Hind rubladesse arvestatult. Nalja sai rohkem kui rubla eest 'rohkesti, väga palju'. Kes kopikat ei korja, see rublat ei saa. *Ausa rubla tunned higilõhnast. K. Merilaas.
2. raha, palk v. teenistus. Looduse kahjustamist õigustati rublaga, kasumiga. Kulutatud rubladest hakkas kahju. Mind püüti rubla jõul tööle sundida. Nii priske rubla eest jõuad osta korraliku ülikonna. Rublata ei tehta tööd. Mis temal viga – masin on hea ja rubla muudkui jookseb 'töö on kerge ja teenistus korralik'. Rublat taga ajama, jahtima 'kasu peal väljas olema'. Kus rublad ees, sinna veerevad rublad juurde. Kingitud rubla on odav, teenitud kallis.
▷ Liitsõnad: hõbe|rubla, kuld|rubla, metall|rubla, paberrubla; assignatsiooni|rubla, banko|rubla, jootraha|rubla, laenu|rubla, lisa|rubla, okupatsiooni|rubla, trahvi|rubla, tsaari|rubla, valuuta|rubla, õnne|rubla, ülekanderubla.

russofoobia ‹1› ‹s›
viha v. kartus Venemaa, venelaste v. venepärase suhtes; venevaenulikkus, veneviha

slavofiilsus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
aj natsionalistlik ühiskondlik-poliitiline vool Venemaal 19. saj. keskpaiku, mille esindajad rõhutasid Venemaa läänelikust erinevat arenguteed

teeneline ‹-se 5› ‹adj›
(näit. NSV Liidu, Venemaa aunimetustes:) teenekas. Eesti NSV teeneline arst, zootehnik, raudteelane. NSV Liidu teeneline treener. Esinesid vabariigi teenelised kollektiivid.

vanem ‹-a 2› ‹s›

1. juht, pealik. a. aj Baltimaade hõimude ülikkonna liige, kes juhtis maakonda, kihelkonda v. küla; külakogukonna talupojaseisusest eestseisja. Lehola vanem Lembitu. Liivlaste vanem Kaupo. Tasuja astus vanemate telki. Vanemat valima. Vanemate nõupidamine. Vanemate nõukogu. || sugukonna, hõimu vms. juht mujal. Gallia vanemate kongress. b. mingi kollektiivi, koosluse juht, esindaja vms. Diplomaatilise korpuse vanem. Ta on puhkpilliorkestri vanem. Iga konvent valis endale vilistlaste hulgast vanema. Gildi eesotsas seisid vanemad. *.. jumal ise ilmus mulle möödunud ööl unes ja noomis mind. Ütles, et tema olla mind teiste üle vanemaks seadnud.. H. Sergo. || ‹liitsõna järelosana› haldusüksuse kõrgem ametnik, näit. vallavanem
▷ Liitsõnad: kihelkonna|vanem, küla|vanem, maa|vanem, rahva|vanem, riigi|vanem, sugukonna|vanem, vallavanem; gildi|vanem, grupi|vanem, klassi|vanem, kloostri|vanem, kooli|vanem, koori|vanem, kursuse|vanem, laagri|vanem, pulma|vanem, rühma|vanem, saaja|vanem, toa|vanem, tsunfti|vanem, töölisvanem; abi|vanem, peavanem.
2. sõj Venemaa (ka NSVL) relvajõududes roodu- v. patareikomandörile alluv sõjaväelane; Venemaa (ka NSVL) relvajõudude seersantkoosseisu kõrgeim auaste. Vanem määras reamehele köögitoimkonna. *.. ta sai lõkmetele vaid vanemale vastavad neli kolmnurka .. J. Peegel.
3. ‹pl.› ema ja isa; ‹sg.› ema v. isa. Ta vanemad elavad maal. Kehvemate vanemate lapsed said tasuta söögi. Armastab oma vanemaid. Vanemateta laps. Kasvas üles ilma vanemateta. Tal polnud vanemaid, vanemad olid surnud. Need ei ole ta lihased vanemad. Päevikusse oli tarvis vanema allkirja. Teinekord on kasvatusmured veeretatud ühe vanema õlule. || (lindude, loomade kohta). Vanemad söötsid oma poegi nokast. Kui vanemad haugatavad, jooksevad rebasepojad urgu. || (taimede kohta). Uudissortide aretaja peab tundma risteldavate vanemate omadusi.
▷ Liitsõnad: esi|vanem(ad), kasu|vanem(ad), lapse|vanem(ad), laste|vanem(ad), mehe|vanem(ad), naise|vanem(ad), risti|vanem(ad), vaar|vanem(ad), vanavanem(ad); leivavanem(ad).

venelane ‹-se 5› ‹s›, venelased pl
Venemaa Föderatsiooni suurim rahvas. Venelased on idaslaavi rahvas. Venelaste suhted naabritega. Sattus sõjas venelaste poolele. Ukraina, Kasahstani, Usbekistani, Siberi venelased. Eesti venelased elavad peamiselt linnades. Venelane 'Vene v. Nõukogude Liidu sõjavägi' marssis meile sisse.
▷ Liitsõnad: suur|venelane, valge|venelane, väikevenelane; kala|venelane, paju|venelane, sibula|venelane, umbvenelane.

vene|maalane
Venemaa elanik. Venemaalaste hulgas on paljude rahvuste esindajaid.