[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

veenma ‹veenan; veennud 43›
(seletuste, põhjendamisega) kellelegi oma arvamust, tõekspidamisi vms. sisendama, kedagi uskuma panema (v. seda üritama). Oskab kaaslasi veenda. Püüab lugejaid veenda küll paatose, küll sarkasmiga. Intelligentset inimest saab argumentidega veenda. Haige suutis end veenda, et paranemine on võimalik. Mul on teid raske oma sõnade paikapidavuses veenda. Veenis sõpru endaga kaasa sõitma. Seletus ei veennud kedagi. Naise toon, ilme veenis neid lõplikult, et juhtunud on midagi halba. Valitsuse otsus veenab, et riigikassa on tühi.
vrd veenev

ümber veenma
kedagi oma arvamust, tõekspidamisi vms. muutma panema. Matkajuht polnud nõus edasi minema, aga meil õnnestus ta ümber veenda. Luulumõtetega haiget on pea võimatu ümber veenda.