[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vedelik ‹-liku, -likku 30› ‹s›
voolav, kindla kujuta aine. Vesi ja teised vedelikud. Tahkised, vedelikud ja gaasid. Vedeliku ruumala. Õlijas, lõhnatu, teravamaitseline, värvusetu vedelik. Võtab tindipoti ja kastab sule sinisesse vedelikku. Nuusutas parfümeerialetis hästilõhnavaid vedelikke. || (kehavedelike kohta). Turse tekib, kui vedelik koguneb kudedesse ja elundeisse. Haavast immitseb haisvat vedelikku. Skunk eritab halvasti lõhnavat vedelikku. || (joogi kohta). Kookospiim on kosutav vedelik. Kibe vedelik põletab suud. Klaasitäis kihisevat vedelikku. Joodud vedelik on pannud meeste näod õhetama. *Jõin päeva jooksul mitu liitrit vedelikku, alates veest ja lõpetades õllega. T. Liiv.
▷ Liitsõnad: jahutus|vedelik, keedu|vedelik, kompressi|vedelik, konnasilma|vedelik, loki|vedelik, loputus|vedelik, niisutus|vedelik, näo|vedelik, park|vedelik, piduri|vedelik, poleer|vedelik, pritsimis|vedelik, puhastus|vedelik, sääsetõrje|vedelik, süütevedelik; aju|vedelik, koe|vedelik, loote|vedelik, näärme|vedelik, pisara|vedelik, seemne|vedelik, seljaajuvedelik; humala|vedelik, tuli|vedelik, õllevedelik.