[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vastu|võtja ‹s›

1. see, kes midagi v. kedagi vastu võtab (ka ametinimetus). Tellimuste vastuvõtja. Kauba, piima vastuvõtja. Töötas telegrammide vastuvõtjana. Keemiline puhastus vajab tööde vastuvõtjat. Paraadi vastuvõtja on president. Perroonil tunglesid külaliste vastuvõtjad.
2. (raadio)laineid vastu võttev (ja muutev) seade. Signaal liigub raadiolainega saatjast vastuvõtjasse. Satelliidi ja vastuvõtja vaheline kaugus. Laev on varustatud vastuvõtjatega veealuste signaalide kinnipüüdmiseks. Laserkiire vastuvõtja.
▷ Liitsõnad: amatöör|vastuvõtja, lamp|vastuvõtja, raadio|vastuvõtja, televisiooni|vastuvõtja, transistorvastuvõtja.