[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

varras ‹varda 19› ‹s›

1. millegi riputamiseks, läbitorkamiseks, puhastamiseks vms. kasutatav peenike ja sirge (teravaotsaline) hrl. kõvast ainest ese. Pada pandi vardaga lõkke kohale keema. Vardas küpsetatud kana, liha. Kalu suitsutati kaseoksast voolitud vardas. Räimed aeti lõpuseid pidi vardasse. Puuvilju jookide kõrvale serveeriti varda otsa aetult. Tõotas vaenlase elusalt varda otsa ajada. Jahimees puhastas vardaga püssi. Puust varrastega, varrastel kootud sall. Kudus klõbinal, nii et vardad aina välkusid. Mis sa karjud nagu varda otsas. *Jutupuhumine oli justkui sukakudumine: aina keeruta silm silma järele vardasse – ega lõng otsa lõpe. K. Rumor.
▷ Liitsõnad: luu|varras, metall|varras, puu|varras, terasvarras; kudumis|varras, küpsetus|varras, laadimis|varras, prae|varras, puhastus|varras, püssi|varras, sorteerimis|varras, suka|varras, šašlõkivarras; ringvarras.
2. püstine post, latt, kepp v. ritv. Katusele püstitati piksekaitseks kõrge varras. Võidupühal tõmmati lipp vardasse. Leinalipud on pooles vardas. Terava varda otsas kääksus plekist tuulelipp. Õige meister oskas teha sellise kuhja, kus pole varrastki sees. Väänkasvud ronivad mööda vardaid. Vihma valas nagu vardast 'väga tugevasti'. *Siin ja seal nende [= langenute] kõrval seisid mahasadanud odad ja ammunooled varrastena püsti. E. Kippel.
▷ Liitsõnad: kuhja|varras, lipu|varras, pikse|varras, püst|varras, tapuvarras.
3. tehn mitmesuguste masinate ja ehitiste koostisosa, mille pikkus on oluliselt suurem ristlõike mõõtmetest. Vardad on näiteks talad, postid, kepsud, võllid ja tõmmad. Varrast kirjeldatakse varda telje ja ristlõike kuju ning mõõtmete kaudu.
▷ Liitsõnad: juht|varras, koonla|varras, liuguri|varras, puur|varras, sarruse|varras, side|varras, tugevdus|varras, tugivarras.