[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

varjama ‹varjata 48›

1. varjuks olema, valgusvoo teed takistama, kedagi v. midagi kaitsma (näit. ohu, ebasoovitava mõju vms. eest). Põgenejaid varjas ööpimedus, tihe udu. Mustad pilved olid varjanud päikese, kuu, tähed. Paksud kardinad varjasid valguse täiesti. Haab ei varja ega lämmata teisi puid. Varjas end ereda päikese eest sirmi alla. Nägu võib suure kübaraga päikesekiirguse eest varjata. Tihe loor varjas sääskede eest. Puud varjavad tuule, külma eest. Tormide eest sadamat varjav maasäär. Linnusevallid pidid varjama iga vastase eest. Juuksed olid rätiga tolmu eest varjatud. Varjas end uudishimulike pilkude eest ajalehe taga. Tuulest varjatud koht. Varjab käega küünlaleeki. Sõjamehed varjasid end kilpidega. Ema varjas last oma kehaga. Varjav katusealune, pimedusehõlm. *Saaks ometi kord kindlad uksed ette, loomad oleksid varjatud. A. H. Tammsaare. | piltl. Tunnimehed varjavad kaaslaste und. *See on vana haigla ja tema seinad varjavad suuri kannatuste tagavarasid. F. Tuglas. || sellisel moel mittemärgatavaks, mittenähtavaks tegema. Lõhnaõli ei varja higihaisu. Püüdis tedretähti puudriga varjata. Väänkasvud pidid varjama värvimata majaseinu. Majamürakas varjas vaate merele. Puudest poolenisti varjatud kirik. Suured kulmupuhmad varjasid mehe pilku. Läksin julgesti, oma samme varjamata trepist alla. Lumega varjatud jäälõhe. Musträstas on väga varjatud eluviisiga. Taipasin ta sõnade varjatud mõtet. *Suviti varjasid prahti nõgesed ning kobrulehed. V. Saar. || ‹hrl. tud-partitsiibis› (esineb mitmesugustes terminites ja terminilaadsetes ühendites). Varjatud ehk latentne kujutis. Varjatud 'salaja filmiv' kaamera. Varjatud reklaam 'reklaam, mis pole muust teabest selgesti eristatav' on keelatud. Haiguse varjatud staadium. Varjatud ehk okultne maoverejooks. Varjatud 'statistikas kajastamata' kuritegevus. Varjatud inflatsioon, tööpuudus. Ainult taimestikku hõlmavat öökülma nimetatakse varjatud öökülmaks. Varjatud piste 'peitpiste'. Pükste esiküljel on varjatud kinnisega lõhik.
2. ennast v. kedagi teist redus hoidma, midagi salajases kohas peitma. Varjas end mobilisatsiooni eest punkris. Õhurünnaku ajal varjasime ennast keldris. Metsavennal õnnestus end üheksa aastat varjata. Ta oli tagaotsitavat enese juures varjanud. Saarmas oskab end väga hästi varjata. Kana varjas tibusid oma tiiva all. Sõja ajal varjasid talupojad loomi ja vilja. Varjatud varandus. *.. kõik need, kes väejooksikuid varjavad, langevad sõjakohtu alla ja lastakse maha. A. Hint. | piltl. Varjas end valenime all. Kirjanik varjas end pseudonüümi taha. *Prantsuse romaan armastab nimepidi selgeid vahekordi, ta ei varja oma intiimsusi uduste kõnekäändude taha. H. Raudsepp.
3. mingit asjaolu teiste eest salajas hoidma, salgama. Varjab oma mõtteid, plaane, minevikku kõikide eest. Arst ei varjanud haige eest, et see põeb vähki. Püüdis oma vigu, pahesid varjata. Ta ei varja oma käike ega tegusid. Varjas oma sissetulekute suurust. Ei tasu midagi varjata, tunnista parem kohe kõik üles. Aitas kaaslasel varjata kuritegu, mõrva. Tähtsat saladust pead hoolikalt varjama. Tõde ei õnnestunud kaua varjata. *Vanadus läheneb aga kiiresti ja raske on seda prouagi ees enam varjata. M. Metsanurk. || (tundmuste, nende avalduste kohta). Ta oli varakult õppinud oma tundeid teiste eest varjama. Püüdis varjata oma valu, meeleliigutust, ärevust. Suuri vaevu suutis ta oma tüdimust, kohmetust, halba tuju varjata. Peidab näo lilledesse, et varjata silmi tikkuvaid pisaraid. Varjas pahameele naeratuse taha. Teeseldud lõbususe taga tundus peituvat mingi varjatud mure. Lugesin ridade vahelt varjatud etteheidet. Rebis ümbriku kärsitust varjamata lahti. Varjamata kahjurõõm. *Aga ta ei lasknud oma kahtlusel välja paista, varjates seda naljaga .. O. Jõgi (tlk).
4. katet peale panema, katma (1. täh.) Varjas kiilaneva pealae šinjooni alla. Islamiusuliste naiste näod peavad olema varjatud. *Pähe pani ta raudkübara ja varjas selle pehme valge nahkmütsiga .. J. Sang (tlk).
5. katteks olema, katma (2. täh.) Seinu varjas sammalt meenutav tapeet. Väike linik varjab ainult laua keskpaika. *Ei varja veel mu liikmeid kade kleit .. M. Under.
6. sisaldama, endas peitma. *Komps varjas peale vähese teemoona veel midagi – Maidu meistritööd, ta tuuleveskit. E. Vilde. *.. ta [= keel] varjab lõpmata väge ja pühadust oma sees. C. R. Jakobson.
7. tumestama, varjutama. *Tuleviku varjas aga üks suur mure enese taha: venna haigus. M. Metsanurk. *.. jutustus on küllastatud vaimurikkustega, mis kipuvad tihti varjama sündmustikku. J. Luiga.

ära varjama
(ära rõhutab täielikkust:) varjama (hrl. 1. täh.) Puud läksid nii jõudsasti kasvama, et varjasid valguse ära. *Ka meie kõhud olid õhtuks nii suured, et varjasid ülalt vaadates saapaninad ära. J. Peegel.