[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

draama ‹6› ‹s›

1. näidend; (kitsamas tähenduses:) tõsise konfliktiga näidend, mis võib sisaldada nii traagilist kui ka koomilist elementi. Vilde on kirjutanud jutustusi, romaane ja draamasid. Schilleri ajaloolised draamad. Dramaatika žanrid on tragöödia, komöödia ja draama.
▷ Liitsõnad: idee|draama, karakter|draama, lugemis|draama, olustiku|draama, värssdraama.
2. dramaatika, draamakirjandus. Euroopa draama lähtub Vana-Kreeka draamast. Eesti kunstiväärtuslik draama.
3. piltl vapustav sündmus, raske elamus. Elas üle raske draama. Leidis aset verine draama: sõjavägi tulistas demonstrante.
▷ Liitsõnad: abielu|draama, armu|draama, perekonnadraama.

dramaatiline ‹-se 5› ‹adj›

1. draamale omane; draama vormis esitatud. Dramaatilised elemendid romaanis. A. Jakobsoni dramaatilised jutustused.
2. tugevaid tundeid v. elamusi väljendav v. pakkuv, vapustav. Dramaatiline sündmus, episood, vahejuhtum. Dramaatiline pinge. Rõhutab oma sõnu dramaatiliste žestidega. Võtab dramaatilise poosi. Dramaatiline sopran, tenor (hääleliigina).

elu|torm
‹hrl. pl.› raske, vapustav elusündmus. *Et oleks ometi ükski koht .., kus nad elutormides võiksid varju leida, kuhu raskeil päevil redusse tulla! M. Metsanurk.

frapantne ‹-se 2› ‹adj›
rabav, vapustav, hämmastav. Frapantne nõmedus, häbematus, käitumine.

rabav ‹-a 2› partits
tugevat muljet avaldav, vapustav, üllatav. Rabav uudis, teade, sündmus, üllatus, mulje. Rabavad tagajärjed, süütõendid. Rabav ootamatus, loodusnähtus. Kontrastid olid rabavad. Sarnasus oli nii rabav, et me jäime sõnatuks. Missugune rabav avameelsus, võrdlus! See mõte võib tunduda rabavana. Kõik ootasid midagi uut ja rabavat. Ja mis veel rabavam – teda süüdistati varguses.
▷ Liitsõnad: jalustrabav.

traagiline ‹-se 5›

1. ‹adj› kurblooline, kannatusrikas, vapustav. Ülestõusu traagilised sündmused. Traagilises liiklusõnnetuses hukkus kaks inimest. Väga traagiline juhtum, lugu. Olukord oli traagilisest traagilisem 'äärmiselt traagiline'. Autojuhi traagiline surm, hukkumine. Kuulsa teadlase elukäik oli traagiline. Traagilise saatusega mees. Traagilise lõpuga, traagiliste tagajärgedega tüli. Asi polegi nii traagiline, kui võis arvata. Tunnetas oma huku traagilist paratamatust. Vastuoluline ja traagiline 'traagikat läbielav, sisemise traagikaga' isiksus, natuur. Naise näol oli traagiline ilme. Nende sõnade traagiline sisu ei jõudnud minuni. Traagiline romaan, näidend. Tema luule on traagilise alatooniga. Mõistsin, et on juhtunud midagi traagilist. *Ei ole suvine matus talvisest soojem. Ei ole talvine suvisest traagilisem. J. Jõerüüt. || tragöödiasse kuuluv, sellele omane. Shakespeare'i Hamlet on tõeliselt traagiline kangelane.
2. ‹s› kunst esteetika kategooria, millega tähistatakse väärtuste kandja hukkumise v. lootusetu võitluse seesugust käsitlus- ja esitusviisi, mis kutsuvad esile valu, kaastunde ja kurbuse. Traagiline ja koomiline on vastandid.

vapustus ‹-e 5› ‹s›

1. ülisuur, sügav, raske (üle)elamus, vapustav kogemus. Naist tabas sündmuskohal vapustus. Sügav hingeline vapustus jättis jälje kogu eluks. Film tekitas emotsionaalse vapustuse. Põgenemise vapustus röövis pikaks ajaks une. *Te vajate vapustust, mu härra .. ja abielurikkumine on üks meeldivamaid vapustusi. T. Kallas.
▷ Liitsõnad: hinge|vapustus, närvivapustus.
2. murranguline sündmus, järsk muutus, stabiilsuse kaotus. 20. sajandi alguse suured vapustused maailma ajaloos. Sotsiaalsed, ühiskondlikud vapustused. Vapustused majanduses, börsil, kinnisvaraturul.
3. med kahjustatud organi orgaanilise muutuseta häire. Sai peaaju vapustuse.
▷ Liitsõnad: aju|vapustus, peaaju|vapustus, rindkere|vapustus, seljaajuvapustus.
4. van vappumine, võnkumine; tõmblus, värin. Vapustused maakoores. Keha rappus nutu vapustustest. Poisike tundis külma vapustust. *Kallutus ja vapustus olid [vankris] nii järsud ja ootamatud, et kõik mehed lendasid ülalt [koorma otsast] alla. A. H. Tammsaare.