[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vana|isa

1. isa või ema isa. Isapoolne, emapoolne vanaisa. Vanaisa Henrik. Sai vanaisaks. Vanaisa ja lapselaps. On põikpäisuse oma vanaisalt pärinud. || (viisaka kõnetlussõnana vanema mehe poole pöördumisel). Vanaisa, ma aitan teid bussi peale.
▷ Liitsõnad: vaar|vanaisa, vanavanaisa.
2. ‹ka suurtäheliselt› jumal, taevaisa. Vanaisa lõi maailma kuue päevaga.