[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

admiral ‹-i, -i 10› ‹s›

1. mereväe kõrgeimate auastmete liik, ka selle liigi kõrgeim auaste; selles auastmes mereväelane. Kohale tuli kindraleid ja admirale.
▷ Liitsõnad: eru|admiral, kontr|admiral, laevastiku|admiral, reserv|admiral, viitseadmiral.
2. zool punaste vöötide ja valgete laikudega mustatiivaline päevaliblikas (Vanessa atalanta)

angervars ‹-varre, -vart 35› ‹s›
bot Eestis läänerannikul ja saartel kasvav mürgine väikeste valgete õitega mitmeaastane kõrge rohttaim (Antitoxicum officinale)

asalea ‹14› ‹s›
punaste, roosade v. valgete õitega väikeste lehtedega potilill, Simsi rododendron (Rhododendron simsii). Punased, valged asalead.

diksiländ ‹-i 21› ‹s›
muus neegrite mängulaadi imiteering valgete muusikute poolt, varaseim džässistiil; kollektiivsel improvisatsioonil põhinev traditsiooniline džäss. Orkester mängib diksiländi.

eba|jasmiin
bot lõhnavate valgete õitega ilupõõsas (Philadelphus)

enelas ‹-la, -lat 2› ‹s›
bot roosõieline (hrl. valgete v. roosade õitega) ilupõõsas, harilik hekitaim (Spiraea)
▷ Liitsõnad: kitse|enelas, pihl|enelas, põisenelas.

hane|vits
bot rabamaastikel kasvav valgete õitega igihaljas kääbuspõõsas (Chamaedaphne calyculata)

harak|kuljus
bot okasmetsades kasvav valgete v. roosakate õitega igihaljas kääbuspõõsas (Linnaea)

harak|putk [-e]
bot metsades, võsastikes, aedades ja elamute ümbruses kasvav valgete õitega rohttaim (Anthriscus)

havi|saba
bot teravate mõõgataoliste lehtede ja valgete v. kollaste õitega toataim (Sansevieria)

hiire|kõrv

1. ‹hrl. kohakäänetes pl.› vastpuhkenud noored lehekesed. Hiirekõrvul, hiirekõrvus kaseoksad, toomingad. Puud-põõsad lähevad, löövad hiirekõrvule. Kaasik on hiirekõrvul. *..teisel päeval juba võis märgata [põõsastel] rohekashalli udet, hiirekõrvad olid väljas. P. Viiding.
2. bot valgete õite ja kolmnurkselt äraspidisüdajate kõdrakestega umbrohutaim (Capsella)

hortensia ‹1› ‹s›
bot suurte valgete, roosade v. siniste õisikutega taim, mida meil kasvatatakse ilupõõsana v. potilillena (Hydrangea)

hosta ‹6› ‹s›
bot laiade dekoratiivsete lehtede ning lillade v. valgete õitega ilutaim, funkia (Hosta)

härja|silm [-a]

1. ühelt poolt praetud muna (rebu keskel terve). Härjasilmi praadima, küpsetama.
2. väike ümmargune v. ovaalne aken (näit. laeval)
3. bot valgete õite ja kollaste õiesüdamikega rohttaim (õied nagu karikakral, kuid väiksemad) (Leucanthemum)

hüatsint1 ‹-sindi 21› ‹s›
bot siniste, valgete vm. värvi healõhnaliste õitega sibullill (Hyacinthus)

jänes|vill [-a]
bot lehtedeta peente varte ja valgete seemnetupsudega madal sootaim (Baeothyron e. Trichophorum)

jüri|lill
bot heinamaadel jm. niisketes paikades kasvav valgete v. lillakate õite ning sulgjate lehtedega ristõieline rohttaim (Cardamine)

kadak|kaer
bot valgete õitega karvane rohttaim (Cerastium)

kaelus|tuvi
zool tiibadel ja kaela külgedel esinevate valgete laikudega hall metstuvi, meigas (Columba palumbus)

kapuk|jalg
murd valgete jalgadega hobune. *Möödus kapukjalg. Enesekindel, välimuselt inetum, tumepruuni karva hobune. T. Hallap (tlk).

kari|kakar ‹s›
ka bot sulgjaguste lehtede ja valgete v. kollaste keelõitega korvõieline taim (Anthemis). Valge, kollane karikakar. Aasal õitsevad karikakrad. Ristikhein kirendas karikakardest. Korjas kimbu karikakraid. Tüdruk punub karikakraist pärga.

kase|toht
kasekoore pealmine korgistunud valgete kihtidena eraldatav osa. Kasetohust marjatorbik, korvike, karp, märss. Kasetohust tehti viiske ja aeti tökatit. Kuiv kasetoht on hea tulehakatis. Läks näost valgeks nagu kasetoht 'kahvatas väga tugevasti'.

kassi|käpp
bot kuivadel liivastel kinkudel ja niitudel kasvav madal hallviltjas valgete kuni punaste õitega korvõieline püsik (Antennaria). Põndakul õitsesid kassikäpad. Küngas kirendas kassikäppadest.

kesa|kann [-i]
bot padjandeid moodustav väikeste valgete õitega rohttaim (Sagina). Sõlmine, lamav kesakann.
▷ Liitsõnad: randkesakann.

kips|lill
bot väikeste valgete v. roosade õitega lubja- ja kipsilembene rohttaim, ka ilutaim (Gypsophila). Roomav kipslill. Kaunis kipslill.
▷ Liitsõnad: kännas-|kipslill, müür-kipslill.

kitse|enelas
bot suurte kahelisulgjate lehtede ja valgete pöörisõitega ilutaim (Aruncus). Pargis lõhnasid kitseenelad.

kogeleja|rohi
bot hallikasroheline valgete õite ja süstjate lehtedega ristõieline rohttaim (Berteroa). Hall kogelejarohi.

koli|jalg
murd valgete jalgadega hobune. *.. ees niisamasugune hobusekont nagu meiegi oma, ainult mitte kolijalg, vaid kõrb. H. Sergo.

konna|rohi
bot veekogude kaldavees kasvav laiade teelehetaoliste lehtede ja väikeste valgete õitega taim (Alisma)

kress ‹-i 21› ‹s›
bot
1. väga väikeste ilmetute valgete v. rohekate õitega ristõieline rohttaim (Lepidium). Haisev kress.
▷ Liitsõnad: liiv|kress, rand|kress, salatkress.
2. kõnek mungalill. Aias õitsesid eredavärvilised kressid.
3. ‹liitsõna järelosana› mõnes muus taimenimetuses
▷ Liitsõnad: kalju|kress, kuu|kress, tee|kress, võõrkress.

kudu3 ‹11› ‹s›
zool Aafrika mägivõsades elutsev suuresarveline valgete ristitriipudega antiloop (Tragelaphus)

kuning|liilia
bot valgete õitega liilia, aiailutaim (Lilium regale)

küüvits ‹-a 2› ‹s›
bot soodel ja rabadel kasvav igihaljas valkjasroosade v. valgete kupjate õitega mürgine kääbuspõõsas (Andromeda)

lina|lakk [-laka]

1. ‹s› lina värvi valge lakk hobusel v. juuksed inimesel (hrl. tüdrukul, naisel); sellise lakaga hobune v. selliste juustega inimene. Linalakaga täkk. Rakendas linalaka vedruvankri ette. Nõõ, linalakk! Poisi sakris linalakk. Jaanil oli kena linalakk käevangus. Talle meeldivad üldse linalakka tüdrukud, linalakad.
2. ‹adj› lina värvi valge lakaga; lina värvi valgete juustega. Linalakk hobune. Linalakad lapsed. Kaks linalaka peaga tüdrukukest, poisikest. *.. tüdruk veidi linalakam, ema ruuge. M. Saat. | piltl. *.. õitseb õrnaleheline, väikese linalaka õienutiga valge ristik .. L. Tungal.

lume|pall

1. sulalumest mätsitud v. veeretatud pall. Lumesõjas loobitakse üksteist lumepallidega. Poisid veeretavad lumepalle, hakkavad lumememme tegema.
2. hariliku lodjapuu valgete kerajate õisikutega aedvorm
3. ‹pl.› vahustatud munavalgest klimbid

lumi|kelluke
bot varakevadel õitsev valgete õitega sibultaim (Galanthus). Eestis kasvatatakse lumikellukest aialillena.

lumi|mari [-marja]
bot heitlehine ilupõõsas marjataoliste hrl. valgete luuviljadega (Symphoricarpos)

mai|kelluke
bot pikarootsuliste elliptiliste lehtede ja hästi lõhnavate valgete õitega püsik, ka aialill, piibeleht (Convallaria majalis). Metsa all õitsesid maikellukesed. Kimbuke maikellukesi.

marengo ‹6› ‹s›
tekst valgete kiududega tihe pehme hrl. must villane riie. Marengost ülikond, mantel.

mets|ülane
bot lubjarikkal pinnasel (näit. loopealsetel, paekallastel) kasvav valgete siidjate õitega ülane, anemoon (Anemone sylvestris)

murakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. bot hõlmiste lehtede ja kujult vaarikat meenutavate viljadega kahe- v. mitmeaastane rohttaim v. põõsas (Rubus) || (üldkeeles:) valgete õite ja kuldkollaste marjadega rabataim
▷ Liitsõnad: kitse|murakas, mesi|murakas, põld|murakas, raba|murakas, soomurakas.
2. hrl. rabamuraka punakas, valminult kollane vili. Murakaid korjama. Läksime murakale 'murakaid korjama'. Käisime murakal 'murakaid korjamas'. Tulime murakalt 'murakaid korjamast'.

musta-valge|ruuduline
mustade ja valgete ruutudega. Musta-valgeruuduline finišilipp.

musta-valge|triibuline
mustade ja valgete triipudega. Musta-valgetriibuline pluus.

mägi|ristik
bot kuivadel kinkudel, nõlvadel, (puis)niitudel jm. kasvav valgete v. kreemikate õitega ristik (Trifolium montanum)

märtsi|kelluke
bot hrl. valgete kellukjate õitega madal sibullill (Leucojum)

naiste|nõges
bot valgete õitega hallikasroheline huulõieline taim (Nepeta)

nelk ‹nelgi 21› ‹s›

1. ka bot healõhnaline hrl. valgete, roosade v. punaste putkja tupega õitega (aia)lill (Dianthus). Ostame, viime sünnipäevalapsele nelke.
▷ Liitsõnad: aas|nelk, aed|nelk, habe|nelk, nurm|nelk, nõmmnelk.
2. nelgipuu kuivatatud puhkemata õiepungad maitseainena. Marinaadidele lisatakse nelki. Nelgist toodetakse nelgiõli.

nõmm|nelk
bot kuivadel (nõmme)aladel hrl. tiheda kogumina kasvav madal valgete lõhnavate õitega mitmeaastane nelk (Dianthus arenarius)

ohaka|liblikas
zool kollaste ja pruunide vöötide ning valgete laikudega päevaliblikas, kelle röövikud toituvad ohakatel (Pyrameis cardui)

okaapi ‹6› ‹s›
zool Kongo ürgmetsades elav pruunikaspunane valgete jalgade ja vöödiliste reitega sõraline (Okapia johnstoni)