[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaidlema ‹vaielda 49›
kellegagi mingis asjas erineval arvamusel olles oma vastuväiteid esitama; vastuväiteid esitades (ägedalt) mõtteid vahetama. Vaidlevad omavahel ägedalt millegi üle. Palju on vaieldud kirjandus- ja kunstiprobleemide üle. Selle tühja-tähja üle pole mõtet vaielda. Kipub iga asja üle, iga asja pärast, igas asjas vaidlema. Isa vaidles kõigest hingest maalekolimise vastu. Põhimõttelised küsimused tuleb selgeks, lõpuni vaielda. Ära hakka ülemusega vaidlema! Sinuga on raske, võimatu vaielda. Kummalgi vaidleval poolel ei tulnud puudu argumentidest. Mis siin vaielda, kõik on niigi selge. Kas sinuga vaielda või vasikaga võidu joosta, see on ju üks ja seesama (tulutu vaidlemise kohta). Maitse üle ei vaielda. *„Sa ei kuulagi, ” ütles Hannes. – „Kuulan küll, ” vaidles Pärja. L. Promet.

vastu vaidlema
mingis asjas vastu väitma, vastu rääkima. Seesugusele arvamusele, otsusele vaidlesid paljud vastu. Mees vaidles süüdistusele ägedalt vastu. Mingu pealegi, ma ei hakanud talle vastu vaidlema. Tagasihoidliku mehena ei vaidle ta peaaegu kunagi kellelegi vastu. Ära vaidle mulle kogu aeg vastu! Püüdis küll natuke vastu vaielda, kuid siis nõustus. Vaidles vastu, et mis näitleja tema on. *„See on ju kõige labasem mõisa kõrts, mitte trahter!” vaidles ema vastu. E. Särgava.