[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaher ‹vahtra, vahtrat 16› ‹s›

1. hrl. hõlmiste v. lõhiste lehtedega puu peam. põhjapoolkeral (Acer). Harilik, tatari, mandžuuria, ginnala vaher. Vahtratega palistatud tänav. Eestis esineb vaher enamasti ilupuuna parkides ja aedades. Vahtrad kolletasid juba. Vahtra pigilaiksus (mustade laikude esinemine lehtedel).
▷ Liitsõnad: hõbe|vaher, mägi|vaher, põld|vaher, saar|vaher, suhkruvaher.
2. vahtrapuit. Vahtrast mööbel, parkett.