[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaevlema ‹vaevelda 49›

1. füüsiliselt v. hingeliselt vaevas olema, piinlema. Haavatu, haige vaevles valu käes, suurtes valudes. Sünnitusvaludes vaevlev naine. Õnnetuse ohver vaevleb põletushaavades. Vaevleb juba mitu päeva kõrges palavikus. Vaevleb juba pikemat aega haigevoodis 'on raskesti haige'. Vaevles paar nädalat elu ja surma vahel. Loomad vaevlevad näljas, janu käes. Vaevles terve öö voodis ilma uneta. Pärast viinavõtmist vaevles sageli pohmeluses. Poiss vaevleb süümepiinades. On näha, et mees vaevleb sisemiselt. Vaevleb murede, kahtluse käes, raskete mõtete küüsis, teadmatuses. Teha ei olnud midagi, vaevlesime niisama igavuse käes 'tundsime igavust'. *.. Otto näis millegi väga tõsise kallal juurdlevat ja vaevlevat ning piirdus mõne küsimusega .. O. Tooming. | piltl. Viljapõllud vaevlevad põua käes. Riik vaevles sügavas kriisis.
2. rasket, vaevarikast elu elama. Vanglas, vangilaagris, vangis vaevlema. Rahvas vaevles pärisorjuses, mõisaorjuse ikkes, viletsuses. Paljud inimesed vaevlesid vaesuses, rahapuuduses, võlgades. Raske heinatööga vaeveldi rohkem kui nädalapäevad.