[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaesuma ‹37›

1. vaeseks (1. täh.) jääma. Talupojad, väikekohapidajad, paljud inimesed vaesusid. Vaesunud vanemad ei suutnud lapsi koolitada. Vaesunud kaupmees, pankur. Leitnant pärines vaesunud aadlisuguvõsast. *Vaesuda ei tahtnud keegi, vaeseid ei kadestanud keegi ja neist ei pidanud keegi lugu. A. Kasemaa.
2. vaeseks (5. täh.), kehvaks, viletsaks, nigelaks muutuma. Vananedes vaesub organism mõnede vitamiinide poolest. Erosiooni tagajärjel mullad vaesuvad. Heitveed jooksevad järve, selle elustik on vaesunud. Majandusliku laosega kippus rahva üldine kultuuritase vaesuma. Lapse tundeelu võib halva kasvatuse korral vaesuda ja nürineda.