[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaapama ‹vaabata 48›
(vaabaga) katma; võõpama. Vaabatud pott, kruus, nõu. Lakiga vaabatud laegas. Aknaluugid vaabatakse valgeks. Lauda vundament oli sõnniku ja savi seguga üle vaabatud. Naise küüned olid punaseks vaabatud. Lumi läikis kui vaabatud. *Lõpuks vaapasid nad veel puuvillatopiga valget ja punast põskedele, misläbi nad palju ilusamaks said. E. Vilde. | piltl. *.. teised olid kadedad ja püüdsid mu tüdrukut ei tea kelleks vaabata. V. Ilus.