[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

vaablane ‹-se 5 või -se 4› ‹s›

1. zool kiletiivaline putukas, kelle tagakeha on rindmikuga laias ühenduses
▷ Liitsõnad: kõrre|vaablane, lehe|vaablane, männi|vaablane, ploomi|vaablane, puidu|vaablane, võrgendi|vaablane, õunavaablane.
2. kõnek vapsik. Vaablased nõelavad valusalt. Vaablased lendasid meepurkide ümber. *Lühikest kasvu, aga nagu vaablane: peene piha, laiade tüsedate puusade ja õlgadega. M. Pau (tlk).