[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

võll ‹-i 21› ‹s›
ka tehn hrl. laagrites pöörlev masinaosa, mis kannab üle pöördemomenti ja toetab temale paigaldatud detaili. Elektrimootori, õmblusmasina võll. Võllid keerlesid ja lõgisesid. Tuuleveski pöörleb ümber oma võlli. Võisteldi, kes suudab kiike kõige rohkem kordi üle võlli ajada.
▷ Liitsõnad: jaotus|võll, kaevu|võll, kardaan|võll, käigu|võll, noa|võll, nukk|võll, pea|võll, rooli|võll, siduri|võll, sõu|võll, tigu|võll, transmissiooni|võll, vahe|võll, veo|võll, vindi|võll, vänt|võll, ülekandevõll.