[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

võimlemine ‹-se 5› ‹s›
(< tn võimlema); (ka spordialana). Akrobaatiline, ortopeediline, rasedusaegne võimlemine. Igahommikune võimlemine teeb keha ja vaimu reipaks. Meie klass tuli võimlemises meistriks.
▷ Liitsõnad: atleet|võimlemine, hommik(u)|võimlemine, ilu|võimlemine, kodu|võimlemine, nais|võimlemine, põhi|võimlemine, ravi|võimlemine, riist|võimlemine, rühm|võimlemine, siht|võimlemine, soojendus|võimlemine, sport|võimlemine, tervise|võimlemine, töö|võimlemine, vee|võimlemine, vesi|võimlemine, virgutusvõimlemine.