[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 3 artiklit

väike vt väike(ne)

väike(ne)väikese e. väikse, väikest, väikesesse e. väiksesse e. väikesse, väikeste, väikesi e. väikseid e. väikeseid, väikestesse e. väikseisse e. väikesisse e. väikeseisse 5 või 4› ‹adj

1. (mõõtmeilt, pinnalt, kogult, mahult alla keskmise:) lühike (ja kitsas), madal; peenike. a. (esemete, loodusobjektide v. -nähtuste kohta). Väike tikutops, mapp, märkmik, linik. Väike laud, peegel, tahvel. Väike suvila, ärklituba, süvend. Õige väikeste akendega kelder. Meie vald on maakonnas väikseim. Eesti polegi kõige väiksem riik Euroopas. Väike peenramaa, aialapp, puudesalu. Saar keset merd oli väikene kui täpe. Väike metsajärv, tiik. Suur jõgi toitub väikestest allikatest. Väikeste vesikondadega kraavid. Rand oli täis suuremaid ja väiksemaid kive. Mida kõrgemale tõusis lennuk, seda väiksemaks jäid puud ja majad. Ostis väikese tuututäie kompvekke. Väike kohvitass, hõbekett, käekell, hammasratas. Väikesed küünekäärid. Väike sõiduauto, aiatraktor. Tõi väikese käsivankri täie mulda. Nende rahvarõivastega tuleb kanda väikest kikktanu. Kiir andis Tootsile väikse kärbatanud õuna. Põuaga jäid kapsapead väikeseks. Sõime magusaid väikseid saiu. Ristküliku väiksem külg. Mingi looma väikeste jälgede rida lumel. Nii väikese silmaga nõelu vanaema ei kasuta. Andis juubilarile väikese kingipaki. Vastuvõtul pakuti väikesi ja tikuvõileibu. Toiduportsjonid jäid üha väiksemaks. Maasikaid sai ainult väikese kruusitäie. Maitseb likööri väikeste lonksude kaupa. Mis see väike viin 'vähene kogus viina' suurele mehele ikka teeb! Lähme teeme väiksed õlled. Maanteelt pööras väike jalgrada metsa vahele. Laps tipib väikeste sammudega. Kesalilled on nagu väikesed päikesed. Olgu x mingi lõpmatult väike suurus. Tal on väike ja kribuline käekiri. Hoiatus oli nii väikeses kirjas, et palja silmaga ei loegi. See lühend algab väikese tähega 'väiketähega'. Kella väike osuti 'tunniosuti'. Väike must kleit on klassikaline peokleit. Pintsak on sulle (liiga) väikene. Võttis kaalus juurde, nii et riided jäid kõik väikeseks. Ära mine nii väikese 'kerge' riidega õue! See kala saab elada ka väikeses vees. Väike auk laseb laeva põhja. *Suure talu tütar läks nii väiksesse paika. Joonal ehk seitse hektarit oli maad, meil üle saja. H. Kiik. ||substantiivseltkõnek naps, lonks viina vm. kanget alkoholi. *„Ühe väikese võib ikka võtta, ega see meest maha löö,” seletas üks [mees] ja pakkus Hellamaale õlleklaasitäit viina. E. Kindluste. b. (elusolendite v. nende kehaosade kohta). Väike orav, nirk, hiir. Tahab endale väikest sülekoera. Väiksemad kalad visatakse vette tagasi. Pöialpoiss on meie väikseim värvuline. Sagis ringi sipelgaid ja muid väikesi mutukaid. Väike igerik mehike. Bušmanid on väikest kasvu. Väikese kondiga 'nõrga kehaehitusega' kiitsakas naine. Võttis tüdruku väikese käe oma kätte. Tal olid suured silmad ja väike suu. Armas väike nöbinina, väike ümmargune lõug. Kasvatas endale väikesed vuntsid. Jänese väike sabatups. Puges ennast väikseks kägardades aiaaugust läbi. c. rõhutab väiksust mingi liigi, sordi v. tõu, keha- v. taimeosa vm. olulise tunnusena. Väike hobukastan, läätspuu, igihali. Väike kortsleht, mungalill, vesikupp. Väike mürkel, torik. Väike ogahai, tobias. Väike varvas, vaagen. Väike vereringe. Väikesed häbememokad. Väike trumm on orkestris enim kasutatav löökpill. Väike sekund, terts, sekst, septim muus teat. intervallid. Väike oktaav muus esimesest oktaavist madalam oktaav.
▷ Liitsõnad: ime|väike(ne), kaduv|väike(ne), putuk|väike(ne), üliväike.
2. arvuliselt, hulgalt v. protsentuaalselt keskmisest madalam; mittepiisav. a. vähestest koosnev v. väheseid hõlmav; kasin, napp. Väikesed arvud, protsendid. Väike õhuniiskus, kullasisaldus. Väike sündivus, suremus, iive. Väikesed saagid, tiraažid. Väike rahvas, suguharu, perekond. Väike linn, küla. Suure väljalangevuse tõttu jäi kooli tänavune lend väikeseks. Pargi keskossa on istutatud väike rühm hõbekuuski. Klassis kujunes välja mitu väiksemat sõpruskonda. Väikese orkestri koosseisu kuulus seitse pillimeest. Talus peetakse üsna väikest karja. Ostjad nurisevad väikese kaubavaliku pärast. Ainult väike osa ekspordist läheb naaberriikidesse. Termoelemendi kasutegur osutus tühiselt väikeseks. Ülo oli neist kõige väiksema jutuga. Väike slämm bridžis 'slämm ühe tihi äraandmisega'. b. (rahaliselt, summalt, väärtuselt). Väike laen, võlg. Väikesed palgad, sissetulekud, pensionid. Korteriüür oli väga väike. See on ju lausa väike varandus! Ei oska väikese rahaga läbi ajada. Tuhat krooni pole sugugi väike raha. Jälgis, et kulutused oleksid väikesed.
3. kasut. mitmesuguste ajahetkede v. -vahemike kirjeldamisel. a. ajaliselt lühike, lühiajaline; vähe aega kestev. Väike peatus. Minu staaž on pensioni saamiseks liiga väike. Tegi väikese jalutuskäigu. Etendus jätkus väikese vaheaja, pausi järel. Nüüd kuluks ära väike puhkus. Olen väikese unega. Väikse ajaga tegime ära hulga tööd. b. alaealine; (üsna) noor v. noorem (sageli vihjega ka kasvule). Õpetab väikestele inimestele tänaval liiklemist. Kodus on ainult väike pere 'lapsed'. Tal on kaks väikest venda. Väike Mikk on kaheksa-aastane. Väiksem poiss käib alles lasteaias. Ta on õdedest väikseim. Lapsed olid selles tööks alles liiga väikesed. Kui mu isa oli alles väikene mees, elas ta vanavanemate juures. Juba väiksena tahtis ta arstiks saada. Kord väikesest peast 'väiksena' sattusin ussiga vastamisi. Väikesest peale, saadik on Mari väga suure isuga. Hobusel on väike varss. ||substantiivseltlaps, alaealine; ant. täiskasvanu, täisealine. Väikeste mängud. Jaanitulele tulid nii suured kui väikesed. Ema annab väikesele rinda. Väikesed käivad koolis hommikupoolses vahetuses. Väikesed olgu vait, kui suured räägivad. Mis sa narrid väiksemaid!
4. määralt, tugevuselt, mõjult tavapärasest, keskmisest vähesem, madala intensiivsusega, nõrk. Väike lainetus, tuul, lumesadu. Esineb juba väikest öökülma. Suhteliselt väikese heledusega täht. Kõrgemal on õhurõhk väiksem. Maavärin tõi kaasa ainult väikseid purustusi. Väikese elektrijuhtivusega materjal. Turbal on väike kütteväärtus. Keerab ahju kuumuse väiksemaks. Väike 'nõrk' elektripirn. Seelikul on väike klošš. Andis väikese laksu, nipsu. Tal on väike, kuid kauni tämbriga hääl. Ärkab väiksemagi krabina peale. Laskis väikest vilet. Et poleks kuulda mitte väiksematki piuksu! Pikapeale hakkan tundma ka väikest valu. Väiksemgi pingutus väsitas mägironijat. Tal on pidevalt väike palavik. Väike häda kõnek kusehäda. Ei tundnud väiksematki kahetsust, hirmu. Hinges kripeldas väike süütunne. Ujus väikese vaevaga üle jõe. Mul pole väiksematki tahtmist sinna minna. Teine vaatus jättis väiksema mulje kui esimene. See on ainult väike patt. Meil oli väikesi lahkarvamusi. Kahest halvast vali väiksem. Plaani tuleb väikseid muutusi teha. Selleks on väga väike võimalus. Sama kehtib suuremal või väiksemal määral kõigi kohta. Kõpitseb väikest viisi 'veidi, tasapisi' aias. Pidas ennast väiksel viisil 'mõnevõrra' kirjanikuks. *.. hommikul hakkasin väikese valgega [= poolhämaras] vagu ajama ja nii kuni keskpäevani .. K. Aben (tlk).
5. vähese tähtsuse v. tähendusega, tühine, väärtusetu. Sõdades kannatavad alati kõige enam just väikesed 'lihtsad, tavalised' inimesed. Väiksel inimesel ei maksa suure saksaga kohut käia. Kõrge ülemuse asemel tuli keegi väiksem (asja)mees. Asja kordaajamiseks on ta liiga väike ametnik. Väike, kolmanda järgu kunstnik. Näitlejale anti mängida vaid väikesi osi. Suured vargad istuvad tõllas, väikesed ripuvad võllas. Lapsed teevad väiksemaid koristustöid. Tegin käsikirja ainult mõned väikesed parandused. Mul on sulle üks väike palve. Ära tülitse nii väikese asja pärast! Nohu pole sugugi väike asi 'tühiasi'. Kella parandamine on tema käes väike asi 'käkitegu'. Mis haav see ka on, lihtsalt väike kriimustus. Ah, see oli paljalt väike arusaamatus, eksitus, äpardus. Klaasi purunemine on muuga võrreldes väike õnnetus. Ei andesta väiksematki valet. Endine elu näis väike ja mannetu. *Tõepoolest, pole kuigi raske / saada väikeseks Danteks, Catulliks .. B. Alver. || tagasihoidlik, vähenõudlik, liialdusteta. Väike sööja, väikese söömaga laps. Väike võtja, suitsumees. Väike kõnemees, laulumees. Väike pidu, koosviibimine. Pulmad peeti väikesed. Väikese huumoriga jutustatud lugu.

väike vend vt vend

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur