[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

usaldus ‹-e 5› ‹s›
veendumus, et kedagi v. midagi võib usaldada (1., 2. täh.), et keegi v. miski ei peta ootusi ega valmista pettumust. Laps tundis õpetaja vastu täielikku usaldust. Kahetses oma suurt usaldust naise vastu. See ilukõne ei äratanud kelleski erilist usaldust. Arsti rahulikkus ja enesekindlus äratavad patsiendis usaldust. Valijate usalduse võitmiseks kasutati mitmesuguseid võtteid. Sõprus põhineb vastastikusel usaldusel. Püüan õigustada kollektiivi usaldust. Kaaslaste usaldust ei tohi kurjasti tarvitada. Volikogu avaldas linnapeale usaldust. *Tema möödunud-aastane lapselik usaldus näis olevat kadunud .. K. Ristikivi. *.. Hans Ilves pani algusest peale kõik rattad käima, et minu usaldust kõigutada. E. Vilde.
▷ Liitsõnad: enese|usaldus, umb|usaldus, võlausaldus.