[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

uppuma ‹upun 42›

1. vee alla vajudes hukkuma; (veekogu) põhja minema. Kalurid uppusid tormis, tormisel merel, sügisesel kalapüügil. Poiss kukkus üle parda ja uppus (ära). Laps oli juba uppumas, kui ta välja õngitseti. Kas ta uppus jõkke, järve või merre? Siia sohu on uppunud nii inimesi kui loomi. Ka hea ujuja võib külmas vees ära uppuda. Ookeanil upub kindlasti rohkem laevu kui Väinameres. Kipakas paat võib kergesti uppuda. Leiti uppunud laeva vrakk. Ämber lendas kaevu ja uppus. Palke saab parvetada, sest nad ei upu. | piltl. Ajaleht ähvardas esiotsa uppuda, ent tõusis siiski pinnale. Viinaklaasi upub rohkem inimesi ära kui meres. *Kui ta aga nende seast on, kes nutavad, siis upub ta oma enese pisarate meresse. J. Lintrop.
2. millegi alla v. sisse jääma v. vajuma. a. (hrl. liigveest) üle ujutatud saama. Suurvee aegu uppusid jõeäärsed tänavad täielikult. Heinamaa oli rabavette lausa uppunud. *Kaldal aga uppusid juba lautrikivid vette, ja vesi aina tõusis .. A. Mälk. b. (mõne püdela, koheva, pehme vms. aine kohta). Kevadel uppusid teed porisse, porri. Vankriroopad uppusid kohati paksu liivajahusse. Maja oli räästani lumme, hangedesse uppunud. Hullavad lapsed võivad heintesse, vilja sisse ära uppuda. Jalad uppusid pehmesse vaipa. *Sa upud ta [= vanaema] sülle ja tunned ta pehmust ja soojust. H. Mänd. c. millegi rohkusesse mattuma; millegagi üleni kaetud saama. Eeslinn upub aedade rohelusse. Sirelipõõsastesse uppunud suvilad. Söötis maa uppus pikapeale võssa. Tihedasse sattu uppuv mets. Inimene upub kord ise oma rämpsu sisse (ära). Kirst uppus lillede ja pärgade alla. Keldrist toodi ämblikuvõrkudesse uppunud veinipudel. Naise nägu uppus pisaratesse. Ametnikud upuvad toimikutesse, paberivirnade vahele. *.. astus klassi väike kõbus vanamees, kes uppus halli, sest temal oli kõik hall – habe, vuntsid, silmad .. A. H. Tammsaare. *Laupäevaõhtud, lõhnadesse uppunud maailm ... L. Vaher. | piltl. Rünnak uppus verre. Võlgadesse uppunud tudeng. Upub töösse, argiaskeldustesse. Sübariidid upuvad naudinguisse. Kirjanik võib uppuda faktide ja detailide rohkusse. *Kajutis kapis oli pudelitagavara, sinna uppusid tasapisi kõik mured .. A. Hint. *.. sinu kõnekõlasse upub teiste neidude naljatus ja naer. Jak. Liiv.
3. (mingi takistava teguri tõttu) halvasti nähtav olema, lakkama nähtav olemast. Silmapiir uppus uduvinesse, halli uttu. Põlevad hooned uppusid paksu suitsu sisse. Kuu uppus aeg-ajalt pilvedesse. Küla oli uppunud pimedusse, sinkjasse hämarusse. Karusnahkadesse uppuv daam. Kortsudesse, rasvavoltidesse uppuvad silmad. Suurlinnas võid rahvamurdu lihtsalt ära uppuda. Lillevaas uppus suurte toidukausside vahele ära. || (milleski palju suuremas) nähtamatuks v. olematuks muutuma. Mehike lausa uppus suurde tugitooli. Poisi pea uppus isa mütsi sisse ära. See väike summa upub firmajuhi palga sisse lihtsalt ära. *.. niisama kui endine perekas liivi rahvas aastasadade jooksul läti rahvasse uppus .. F. R. Kreutzwald. || (eredast valgusest vm.) üle kallatud olema. Peatänav upub mitmevärvilistesse tuledesse, värvide merre. Päikesepaistesse uppuv palmiallee. *Ta nägi unes, et seisis tohutus tühjas toas, mille lagedad seinad uppusid pärastlõunavalguse voogu. A. Alas (tlk).
4. piltl millessegi süüvinud, süvenenud olema. Neiu on täiesti oma unistustesse uppunud. *Raamatupidaja ja brigadirid vahetasid mõistvaid pilke, enne kui uuesti paberitesse uppusid. O. Kool.