[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

ujuma ‹37›

1. vees edasi liikuma ilma põhja toetumata. a. (inimese kohta). Rannas õpetati lapsi ujuma. Ta ei oska ujuda. Hästi, halvasti ujuma. Ujusime üle jõe, teisele kaldale. Veame kihla, et ujun üle järve! Ära uju kaldast liiga kaugele. Ujub pikkade, kiirete, ühtlaste tõmmetega. Rinnuli, külili ujuma. Ujus mõne tõmbe selili. Ujub krooli, liblikat, konna, koera (vastavate ujumisviiside kohta). Ujus 100 meetrit väga hea ajaga. Tore oli vee all, parve alt läbi ujuda. Proovime vastuvoolu ujuda. Suvel käisime iga päev ujumas. Mindi basseini ujuma. Külm vesi ei meelita ujuma. Mulle meeldib alasti ujuda. Ujub nagu kala (hea ujuja kohta). Ujub vene kirvest, nagu kirves 'ei oska üldse ujuda'. Kes vette ei hüppa, see ujuma ei õpi. b. (kala, looma vms. kohta). Kala ujub uimi liigutades. Merihobuke ujub püstasendis. Lompides ujuvad konnakullesed. Tiigil ujusid luiged. Saarmas ujub ja sukeldub väga hästi. Koer ujus ümber paadisilla. Hobused jõudsid ujudes kaldale. Ujuva eluviisiga loomad. c. (piltlikes väljendites). Tema ujub alati vastuvett, ei kiida kunagi teistele järele. See mees püüab elus ikka võimalikult pärivett ujuda. Võimuvahetuste ajal ujuvad pinnale, vee peale igasugused kahtlased tüübid. *Kui ei taheta mängida tühjale majale, ei jää muud üle, kui ujuda pärivett ühes publiku maitsega. J. Kärner. *.. teotseda kelmina, kes mõistab otsad kokku vedada, selge vee peale välja ujuda, nii et keegi kellelegi võlgu ei jää .. P. Viiding.
2. (veesõiduki vms. edasiliikumise kohta). Mööda jõge ujusid lodjad ja praamid. Laev ujub vabas vees. Alus ujus sügavalt, madalalt vees. Suur aurik ujub kiiresti vastuvoolu. Ujuv 'pukseeritav' naftapuurimisseade. || hrv (laevaga, paadiga sõitmise kohta). *.. pärast lõunat läksime laeva peale ja tunni aja pärast ujusime sadamast välja Euroopa poole. E. Bornhöhe.
3. vee (vm. vedeliku) pinnal püsima, seal kergelt liikuma (koos keskkonnaga); veevooluga edasi kanduma. Ankrupoi jäi veepinnale ujuma. Urbne pimsskivi ujub vee peal. Vesiroosil on ujuvad lehed. Vees ujus igasugust prahti. Ujuvad jäämäed. Mööda jõge ujuvad jääpangad. Palgiparved ujusid pärivett alla. Viskas tiku vette, see ujus allavett minema. Porkuni järves on mitu ujuvat saart. Supis ujuvad lihatükid. Solgiämbris ujusid kartulikoored ja leivatükid.
4. vett vm. vedelikku täis v. tulvil olema, sellest üle ujutatud olema. Sügis oli vihmane, teed ujusid porist ja veest. Külatänavad ujuvad poris. Tuli suur vihmavaling, kõik lausa ujus. Põrand otse ujub pärast pesemist. Laud ujus õllest. Kartulid ujuvad rasvas. Nägu, otsaesine ujub higis. Silmad ujusid pisarais. Haavatu ujub veres. *.. kaenlaaugud ujuvad, levitades kirbet ihulõhna .. K. Saaber. || piltl (märgib millegi küllust). Saal ujus sadade elektrilampide säras. Linnake ujub roheluses. See mees ujub rahas, raha sees. *.. hea seegi, et tema tütar Irma ujus õnnes ja armastuses. A. H. Tammsaare. *Tõsi, jõukalt elasid teised. Võiks öelda, et või sees ujusid. P. Mõtsküla (tlk).
5. piltl sujuvalt, aeglaselt liikuma. Kõrgel taevas ujuvad valged pilved. Udu ujub üle soo. Kuu, päike ujus pilve tagant välja. Valssivad paarid ujuvad mööda parketti. Mõtted ujusid korratult laiali. Mälusopist ujus üles mälestuskilde. *.. kõrgel männilatvade kohal ujub sinises taevas kanakull. F. Tuglas. *Kõrged kaljusaare kuplid kerkivad pimedusest, ujuvad rutates laevale vastu ja mööduvad lähedalt. H. Sergo. || (hrl. haigusest v. väsimusest tingitud ebaselge nägemise kohta). Kõik ujus ta pilgu ees nagu udus. Arsti nägu kippus silmade eest ära ujuma. || levima. Üle tüdruku näo ujus sügav puna. *Nii, kuidas metsadest .. tulid palgid ehitatava tammi juurde, ujusid ka vallast valda mustad kuulujutud elust ehitusel. M. Kits.
6. kõnek tulema, (välja, nähtavale) ilmuma; esile kerkima. Poisid pidasid pidu, kui järsku vanemad sisse ujusid. Pole teda kaua nähtud, kust ta nüüd välja ujus? Mingid kahtlased tüübid ujusid ligi, küsisid suitsu. Purjus mees ujus tüdrukule külje alla, hakkas juttu tegema. Sõja ajal ujusid igasugused sulid jälle lagedale, välja. Päevavalgele ujusid uued probleemid. *.. või neist asja organiseerijat saab, hea, kui kohalegi ujuvad, kui aeg käes .. L. Hainsalu.
7. (valuutakursi kohta:) nõudmise ja pakkumise järgi vabalt kujunema. Ujuv kurss 'ujukurss'.