[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tüdruk ‹-u 2› ‹s›

1. naissoost laps, tütarlaps. Poisid ja tüdrukud. Väike, suur tüdruk. Viieaastane tüdruk. Pika patsiga tüdruk. Tüdrukuid mängu ei võetud. Tüdrukust on neiu sirgunud. || tütar. Meil läheb tüdruk sel aastal kooli.
2. neiu, piiga, tütarlaps; kellegi pruut, kallim, tüdruksõber. Üle küla, esimese numbri tüdruk. Külas polnud ühtki võtmisväärt tüdrukut. Pruutis tüdruk. Tüdruk viskas kihlasõrmuse sõrmest. Poisid käisid tüdrukutes 'ehal'. Kosis nägusa tüdruku. Peremees narris, naeris tüdruku ära. Ajab tüdrukuid taga. Poiss võttis tantsuõhtule oma tüdruku kaasa. Ta on ammust aega teise tüdruk. Kas sul tüdrukut on? || neitsi. *.. ma olin veel kahekümne ühe aastaselt tüdruk .. enne pulmi ei mingit vahekorda. T. Kallas.
3. naine. a. vallaline naine (vastandatuna abielunaisele). Jäi elupäevade lõpuni (vanaks) tüdrukuks. Ta on tüdruku laps. Lapsega tüdruk. *Miks ma ometi läksin mehele! No kas ma ei võind tüdruk olla. J. Parijõgi. b. (kellegi teenistuses olevana:) (noor, vallaline) taluteenija, majateenija, toatüdruk vms. Sulane ja tüdruk. Tallu kaubeldi tüdruk. Oli talus tüdrukuks. Teenib tüdrukuna Saare talus. Tüdrukut ei võetud, naine pidi majapidamisega üksi toime tulema. Tüdrukule maksti palk välja. Mõisa tüdruk. Tüdruk Marta laskis võõra sisse. c. (mingi koosluse liikmena, kuskilt pärinevana, kuhugi kuuluvana). Mõned meie klassi tüdrukud on juba vanaemad.
4. kõnek (emase koera kohta). Kadunud kolmeaastane bokser (tüdruk).
Omaette tähendusega liitsõnad: alevi|tüdruk, juudi|tüdruk, kooli|tüdruk, küla|tüdruk, linna|tüdruk, maa|tüdruk, mustlas|tüdruk, naabri|tüdruk, neegri|tüdruk, pisi|tüdruk, pruut|tüdruk, spordi|tüdruk, talu|tüdruk, trummi|tüdruk, vanatüdruk; lõbu|tüdruk, rõõmu|tüdruk, sadama|tüdruk, tänava|tüdruk, uulitsatüdruk; karja|tüdruk, kõrtsi|tüdruk, köögi|tüdruk, lapse|tüdruk, maja|tüdruk, mõisa|tüdruk, orja|tüdruk, teenija|tüdruk, toatüdruk