[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

töökas ‹-ka, -kat 2› ‹adj›

1. tööd armastav, töös usin. Töökas inimene, kollektiiv, rahvas. Teevad ise palju tööd ja on ka lapsed töökaks kasvatanud. Naised sebisid kui töökad sipelgad. Töökad käed. Aleksandria oli töökas linn (seal elas töökas rahvas).
2. tööd täis, töine. Elab töökat elu. Need olid töökad päevad.