[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõrjuma ‹42›

1. eemale, kaugemale ajama, ära ajama, peletama. Mees tõrjub käega sääski, kärbseid. Poiss läks põllu äärde lehmi tõrjuma. Tõrjub kepiga tigedat koera. Uudishimulikud tõrjuti suure vaevaga kaugemale. Lapsed tõrjuti nurka. Põlisasukad tõrjuti saarestiku põhjaossa. Vene asunikud tõrjuti Amuuri äärest. Tegi käega tõrjuva liigutuse. Tüdruk tõrjus juuksesalgu silmilt. Mees tõrjus naise oma mõtetest. Tõrjusin kurvad mõtted eemale. Ebameeldivad soovid ja tunded tõrjutakse alateadvusse. Lõbus muusika tõrjub mured kaugele. || (koos sõnaga tagaplaanile:) millegi tähtsusetuks muutumist põhjustama. Aurulaevad tõrjusid purjekad tagaplaanile. || pealetungivat vastast tagasi lööma. Rünnak suudeti tõrjuda. || (palli) tagasi lööma; (lööki) pareerima. Väravavaht tõrjus kõik pallid, suutis tõrjuda ka karistuslöögi. Tennisist tõrjus pallingu eeskäelöögiga. Kaikavõitleja tõrjus osavasti vastase vägeva hoobi. Poiss tõrjus kõik vastase löögid.
2. midagi ebasoovitavat ära hoidma (v. seda teha püüdma); selleks kedagi v. midagi hävitama, kellegi v. millegi arvukust v. levikut piirama. Ebausukombed, millega tõrjutakse tulekahjut ja rahet. Hoonetest tõrjuti hiiri, rotte. Taime-, metsakahjureid tõrjuti keemiliste vahenditega. Asuti tõrjuma pealetungivat võsa. Raskesti tõrjutav umbrohi.
3. mitte nõustuma, vastu olema; seda sõnade v. žesti(de)ga väljendama; tagasi ajama, eitama. Töötajate tõrjuv suhtumine uuendustesse. Ei saagi aru, mis hoiaku ta võttis, kas tõrjuva või heakskiitva. Kõike võõrapärast enamasti tõrjutakse. „Mind ei ole vaja aidata,” tõrjub haige. „See ei tule kõne allagi,” tõrjus mees käega. Tõrjuv ilme, hääletoon, pearaputus. Minister tõrjus ajakirjanduses esitatud süüdistusi. Firmajuht tõrjub kuuldusi, nagu oleks ta seotud kasiinoäriga.
4. kellessegi halvustavalt suhtuma ja temaga mitte arvestama, teda vältima, suhtlusringist välja jätma. Teistsuguseid enamasti tõrjutakse. Ta oli koolis tõrjutud poiss. Tõrjutud lapsed on madala enesehinnanguga.

kõrvale tõrjuma

1. eemale, kaugemale tõrjuma; tagasi tõrjuma (1. täh.) Tüdruk tõrjus poisi käe kõrvale. Tõrjusin ebameeldiva mõtte kõrvale.
2. tähtsusetule kohale, tagaplaanile tõrjuma; välja tõrjuma (2. täh.) Ristiusk tõrjus kõrvale paganluse. Sõnad veen ja arter on kõrvale tõrjunud tõmb- ja tuiksoone. Ta tõrjuti poliitikast kõrvale.

tagasi tõrjuma

1. tagasi ajama, ära ajama; eemale tõrjuma. Uudistajad tõrjuti ukselt tagasi. Mõttetu oli püüda märatsejaid tagasi tõrjuda. *Siis tegi ta kiiresti ristimärgi, nagu tõrjuks ta tagasi mõnd kurja kiusajat. K. Ristikivi. || alla suruma, maha suruma, tagasi hoidma. Hädavaevu suutis ta pisaraid kurgust tagasi tõrjuda. Naine tõrjus haigutust tagasi. Ta ei suutnud koduigatsust tagasi tõrjuda. Kurvad mõtted tuleb tagasi tõrjuda.
2. pealetungivat vastast lähtepositsioonile tagasi lööma. Vaenlase rünnakud tõrjuti mehiselt tagasi. Vaenuvägesid ei suudetud tagasi tõrjuda.
3. mitte nõustuma, ära ütlema, tagasi lükkama; tagasi ajama, ümber lükkama. Minu abi tõrjuti kindlalt tagasi. Mis põhjusel sa seesuguse abipakkumise tagasi tõrjusid? Naine tõrjus mehe lähenemiskatsed tagasi. Parteijuht tõrjus kõik süüdistused, kahtlustused tagasi. *Nii mõnigi mees, kes [pulma]laua ääres viinaklaasi tagasi tõrjus, käis leeritoa taga pudelist rüüpamas. E. Krusten.

vastu tõrjuma
millelegi vastu olema, vastu ajama, (vastu) tõrkuma. Võta raha endale, ära tõrju vastu! Haige ei tahtnud süüa, tõrjus käte ja jalgadega vastu. „Mulle pole midagi vaja,” tõrjub poiss vastu.

välja tõrjuma

1. kusagilt välja, minema ajama. Lapsed tõrjuti toast välja. Vallutajad tõrjuti maalt välja. Tõrju see mõte oma peast välja! Teadvusest välja tõrjutud kujutlused.
2. kellegi v. millegi kõrvalejäämist põhjustama, kõrvale tõrjuma. Edukas ettevõte tõrjus konkurendid turult välja. Võõrtöölised on kohalikud inimesed tööturult välja tõrjunud. Masinad tõrjusid käsitsitöö välja. Linnalik riietus tõrjus rahvariided välja. Nafta ja gaas on välja tõrjunud kivisöe.