[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõlkija ‹1› ‹s›
see, kes teksti (hrl. kirjalikult) ühest keelest teise tõlgib. Soome kirjanduse tõlkijad. Ta on tegutsenud nii aime- kui ka ilukirjanduse tõlkijana. Poetess on tuntud ka luule tõlkijana. Piibli esimestel tõlkijatel polnud kerge leida omakeelseid vasteid kõigile mõistetele. Keelte valdamine üksi ei tee kellestki tõlkijat.
▷ Liitsõnad: luule|tõlkija, proosa|tõlkija, tarbetõlkija; meistertõlkija.