[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõlk ‹tõlgi 21› ‹s›
see, kes teksti (hrl. suuliselt) ühest keelest teise tõlgib. Professionaalne tõlk. Nõupidamisele kutsuti ka tõlk. Ülekuulamine toimus tõlgi vahendusel. Kõik vajalikud äriasjad välismaalastega ajas ta joonde tõlgi abiga. Saksa keele tõlki polnud kõrvaklappidest hästi kuulda. Ta oli meile kogu reisi jooksul tõlgiks. Töötab kohtus tõlgina. Teda kui kohalike keelte oskajat kasutati tõlgina. Ehk saame ilma tõlgita läbi. Viipekeele tõlk.
▷ Liitsõnad: kohtu|tõlk, sünkroon|tõlk, vandetõlk.