[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

algupärane ‹-se 4› ‹adj›

1. iseseisvalt loodud (mitte jäljendatud v. tõlgitud jne.), originaalne. Eesti algupärane kirjandus, muusika, ooper. Muinasjuttudega võrreldes on rahvalaulud algupärasemad, neis on laenulist elementi vähem. Tal on algupäraseid ideid, mõtteid.
2. muudest põhjalikult erinev, omapärane, eripärane, originaalne. Küllaltki algupärane inimene. *Tumepunane mööbel helepunases toas. Väga algupärane ja noobel. R. Roht.
3. hrv algne, esialgne. *.. algupärane ps-ühend on püsinud Lõuna-Eestiski. P. Palmeos.

tõlge ‹tõlke 18› ‹s›
tõlkimise tulemus, teise keelde tõlgitud tekst. Tõlge inglise keelest, inglise keelde. Romaanist on ilmunud saksakeelne tõlge. Ilukirjanduslik tõlge. Originaalilähedane, sõnasõnaline, reaalune, autoriseeritud tõlge. Tõlked ja mugandused. Arvustaja võrdles, kõrvutas tõlget algupärandiga. Tõlke keel oli üsna hea. Ebatäpne, kohmakas, küündimatu tõlge. Polegi kõige halvem tõlge. Tegemist on üsna vaba tõlkega. Temalt on ilmunud tõlkeid jaapani luulest. Kirjastus avaldab soome autorite tõlkeid. Laulude tõlked on Paul-Erik Rummolt. Tõlkes on algkeele väljendusrikkusest palju kaduma läinud. Tunnen tema teoseid tõlgete kaudu. Tõlkega on juba tuline kiire. Võõrkeelsetest teostest pärinevad väljavõtted antakse edasi tõlkes 'tõlgituna'. Romaan ilmus Henno Rajandi tõlkes. *Björkö on ühe Mälari saare nimi ja tähendab tõlkes kaske, kasesaart. L. Meri. || igasuguse märgisüsteemi asendus teisega. Romaani tõlge filmikeelde.
▷ Liitsõnad: automaat|tõlge, järk|tõlge, kaud|tõlge, kiir|tõlge, kordus|tõlge, masin|tõlge, otse|tõlge, raal|tõlge, sünkroon|tõlge, taide|tõlge, tarbe|tõlge, toor|tõlge, uus|tõlge, vahetõlge; luule|tõlge, proosa|tõlge, värsstõlge; piiblitõlge.

tõlke|katkend
tõlgitud katkend. Romaanist on avaldatud vaid tõlkekatkendeid.

tõlke|keel
keel, millesse mingi tekst on tõlgitud. Algkeele väljendusrikkust pole sugugi kerge tõlkekeeles edasi anda. Tõlkekeelte vahendusel on kirjaniku nimi väljaspool Eestitki tuttavaks saanud.

tõlke|kirjandus
teistest keeltest tõlgitud kirjandus (eeskätt ilukirjandus). Eestikeelne tõlkekirjandus. Tol ajal ilmus tõlkekirjandust rohkem kui algupärandeid. Anti välja tõlkekirjanduse sarju.

tõlke|kogu
kogu(mik) tõlgitud luuletusi, novelle, muinasjutte vms. Soomekeelne tõlkekogu Marie Underi luulest.

tõlke|laen
keel sõna v. sõnaühend, mis on teisest keelest sõna-sõnalt tõlgitud ja kannab sealt laenatud tähendust, kalka. Sõna seebiooper on tõlkelaen inglise keelest. Rootsi eestlaste keeles on palju rootsi laensõnu ja tõlkelaene. Tõlkelaenude hulgas on rohkesti fraseologisme ja oskussõnu.

tõlkeline ‹-se 5› ‹adj›
tõlgitud, tõlke-. Algupärased ja tõlkelised jutud. Algupärast luulet asendas algul tõlkeline. Nimetus Kilpla on tõlkeline, võetud saksa keelest.

tõlke|luule
teistest keeltest tõlgitud luule. Tõlkeluulet avaldav kirjandusajakiri. Kogumikus oli algupäraste värsside kõrval ka tõlkeluulet.

tõlke|näide
tõlgitud katkend, luuletus vms. näitena suuremast teosest, kirjaniku loomingust vm. Eeposest on eesti keeles ilmunud üks pikem tõlkenäide.

tõlke|raamat
teisest keelest tõlgitud raamat; teis(t)est keel(t)est tõlgitud tekste sisaldav raamat. Esimesed tõlkeraamatud sisaldasid vaimulikke tekste. Tõlkeraamat kreeka mütoloogiast. Arvustati tõlkeraamatute keelt.

tõlke|romaan
teisest keelest tõlgitud romaan

tõlke|teos
teisest keelest tõlgitud kirjandusteos. Algupärandid ja tõlketeosed. Anti välja, ilmus rohkesti tõlketeoseid.

tõlke|valimik
valikkogu tõlgitud luuletusi, novelle vms.