[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõestama ‹37›

1. faktidele v. loogikale toetudes millegi olemasolu v. tõesust kindlaks tegema v. midagi põhjendama. Teadlane tõestab, kirjanik kujutab. Kivististe abil saab tõestada geoloogiliste kihtide vanust. Tõestati kraatrite meteoriitne päritolu. Tõestage oma teooria katsetega! Midagi katseliselt, teoreetiliselt tõestama. Ženženni ravitoime on teaduslikult tõestatud. 18. sajandil tõestati, et äike on elektrinähtus. Tõestatud hüpotees. Nende keelte sugulus on tõestamata. Tõestage, et teil on õigus! Peaks tõestamatagi selge olema, et .. Tema süü pole veel tõestatud. Püüdsin tõestada oma süütust. || (faktide, seikade, asjaolude kohta, mille põhjal saab millegi olemasolu v. tõesust kindlaks teha). Mõõtmised tõestasid teadlase oletuse. Une hädavajalikkust tõestavad ka katsed loomadega. Uuringutulemused tõestavad, et .. || mat arutluse teel mingi väite kehtivust tuletama. Teoreemi tõestama. Tõestage, et rööptahuka ruumala võrdub põhja pindala ja kõrguse korrutisega.
2. õigeks, ehtsaks kinnitama. Notariaalselt tõestatud testament, kinkeleping. Dokumendi tõestamata koopia. Notar tõestas tehingu tegija allkirja. Tõestatud allkiri.
3. kedagi oma võimekuses v. väärtuses veenma (hrl. tegudega), oma suutlikkust näitama. Tõesta, et sa oled selle ülesande vääriline! Ants on oma tegudega tõestanud, mis mees ta on. Nüüd avanes tal võimalus tõestada, milleks ta suuteline on. Sel poisil on kogu aeg vaja teistele midagi tõestada. Ta on sündinud juht, tal ei ole vaja end tõestada. *.. kui mingist perioodilisest väljaandest on ilmunud kümmekond aastakäiku, siis on ta oma elujõudu tõestanud. V. Hallap.