[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tõdema ‹37›
tõeks v. tõsiasjaks tunnistama; tõena kogema. Tõdes oma lüüasaamist. Tagantjärele võime tõdeda, et õnne meil oli. On kurb tõdeda, et ta on vanaks jäänud. Tõdes kibedusega, et väljupääsu polegi. Esivanematele mõeldes võib tõdeda, et nende unistused on täitunud. Võitma harjunule on üllatav tõdeda, et kaotus nõuab enam vaprust. Olen mitu korda pidanud tõdema, et tema peale ei saa kindel olla. Etendusel võis järjekordselt tõdeda, et Shakespeare on ammendamatu.