[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tähestik ‹-tiku, -tikku 30› ‹s›

1. mingis keeles kasutatavate tähtede (4. täh.) kogum, mis esitatakse tavapärases järjestuses, alfabeet. Heebrea, araabia, saksa, eesti, vene tähestik. Foiniiklased lõid 22 tähest koosneva tähestiku. || ‹liitsõna järelosana› muude märgikogumike kohta
▷ Liitsõnad: morse|tähestik, telegraafitähestik.
2. hrv (taevatähtede kogumi kohta). *.. ei näe muud kui musta ööseina, mis kohiseb, ja üleval tähestikku. J. Semper.