[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

dešifreerima ‹42›
salakirja sisu avama, tingtähiste tähendust kindlaks tegema. Dešifreeritud kirja, radiogrammi dešifreerima. Dešifreerisin teate suurema vaevata. Kiilkirja, hieroglüüfe dešifreerima. Dešifreeritud pseudonüümid. | piltl. Tema käekirja on raske dešifreerida. Mõnd modernset luuletust annab dešifreerida.

eriti ‹adv›

1. iseäranis, eriliselt; eeskätt, ennekõike. See küsimus, probleem, raamat huvitas teda eriti. Eriti viimasel ajal tundis ta end väsinuna. Maitsekas riietus tõstis ta ilu eriti esile. Ta tegi seda eriti siis, kui kedagi nägemas ei olnud. Lamades ei tohi lugeda, eriti veel viletsa valgusega. Marju, eriti maasikaid, oli tänavu palju. Mul hakkas külm, eriti jalgadel. Kõike tuleb ette, välitöödel eriti. Nad olid kanged spordipoisid, eriti Riks. *Vestlesime maailma elust üldse ja tänasest päevast eriti .. O. Luts.
2. omadussõna, kesksõna v. määrsõna laiendades rõhutab tugevasti selle tähendust: väga, eriliselt, iseäranis. Eriti suur, väike, oluline, tähtis, hea, halb, hinnatav, palju. Eriti pingeline töö. Eriti kirkad värvid. Selles sööklas on eriti maitsvad toidud. Ahju paistel on eriti õdus istuda. Eriti huvitavalt kujundatud näitus. Püüdsin talle eriti tasa juurde hiilida. Eriti rängalt sai linn kannatada Põhjasõjas. Eriti valitud sõnastusega kiri. Eriti mõistev suhtumine. || ‹eitusega› kuigivõrd. Mitte eriti tark. Ettepanekust ei oldud eriti vaimustatud. Tööd jaotades ei koormata kedagi eriti üle. Väsinuna ei tulnud tööst eriti välja. „Kas sulle meeldis?” – „Mitte eriti.”. *Mitmendat päeva vagunis, pesta kuskil pole, süüa eriti pole, tuju eriti pole. R. Vaidlo.
3. hrv spetsiaalselt, nimelt, just. *.. nägus ettekandja – Tamaara poolt eriti selleks korraks kutsutud – tõi sinna kohvi likööri ja konjakiga .. M. Metsanurk. *.. [admirali] asupaigaks oli suur transportlaev, mis tema jaoks eriti ümber ehitatud. R. Roht.
4. van eraldi. *.. õnnelik oli see perekond, kes sai [moonakate] kasarmus oma eriti toakese .. A. Kitzberg.

foneem ‹-i 21› ‹s›
keel väikseim tähendust eristav keeleüksus

iseäranis ‹adv›

1. eriti, eeskätt, ennekõike. Iseäranis meeldis meile meri. Mehi ärritas iseäranis sõnatu vastuhakk. Kõrgkoolidesse, iseäranis ülikooli sissesaamine pole just hõlpus. Iseäranis noorem õde oli lahke. Olin seda keelt õppinud, iseäranis nooremas eas. Ujumisel oldagu ettevaatlik, iseäranis siis, kui oskus on napp. Mu tervis on halb, iseäranis praegu. Mõnikord, iseäranis kevadel igatses ta merele. *Purjus muidugi mõlemad, aga esimene iseäranis. O. Kruus.
2. omadussõna, kesksõna v. määrsõna laiendades rõhutab tugevasti selle tähendust: eriti, väga. Iseäranis julge, leidlik, sõbralik inimene. Iseäranis pikk habe. Iseäranis suured raskused. Iseäranis tabav võrdlus. Oli iseäranis vaikne ja soe õhtu. Iseäranis raskesti mõistetav väljenduslaad.
3. van eraldi. Rääkis igaühega iseäranis. Iseäranis seisis kolm kuivanud mändi.

morfeem ‹-i 21› ‹s›
keel keele väikseim tähendust kandev üksus (näit. sõna juur, mitmuse tunnus, käändelõpp)

mõtestama ‹37›
mõtet, tähendust, sisu, mõttekust andma. Lavastaja on teost mõneti uutmoodi mõtestanud. Ta ei oska veel viimaste päevade sündmusi mõtestada. Töö, armastus mõtestab elu. Filosoofilise alltekstiga mõtestatud luuletus, kujund. *See'p see on, et enne kui mõtestad, on tegu tehtud, enne kui tähenduse annad, oled juba öelnud. E. Mihkelson.

lahti mõtestama
mõtet, tähendust esile tooma, sisu, olemust avama. Kirjandus-, kunstiteost lahti mõtestama. Teadlased püüdsid kummaliste märkide, jooniste saladust lahti mõtestada. Seda ütlust saab kahtepidi lahti mõtestada. *.. hakkas Augustit uuemate rahvusvaheliste uudistega valgustama ja nende sügavamat sisu lahti mõtestama. E. Tennov.

mõtestuma ‹37›
mõtet, tähendust, sisu saama. *Peab möönma, et mõnes seoses mõtestub keskvõrre ülivõrdena .. H. Saari.

neutralisatsioon ‹-i 21› ‹s›
neutraliseerimine; neutraliseerumine. Keemiline neutralisatsioon tähendab happe ja aluse vahelist reaktsiooni, mille tulemusel tekib keskkonna neutraalsus. || keel tähendust eristava keelelise vastanduse kadumine mingis positsioonis v. mingi keelelise ümbruse mõjul

noorsoo|liikumine
noorte laiemat ühiskondlikku tähendust omav liikumine, ideelis-väärtuselise suunitlusega tegevus. Progressiivne, radikaalne noorsooliikumine.

pilt|sõnastik
sõnastik, kus sõnade tähendust illustreeritakse nende juures olevate piltidega

ringi
I. ‹adv›
1. suletud kõverjoone kujuliselt ümber oma telje v. keskpunkti, ümber mingi keskme, ringjoone vm. sellelaadse, ringiratast; (mõnikord esineb pöörlevat v. tiirlevat liikumist väljendava verbi tähendust rõhutavalt). Karussell käib ringi. Rattad võtavad poris tühjalt ringi. Poiss ajab vänta ringi. Vana mehhanism ei jaksa enam osuteid ringi ajada. Kruttisin nuppu ringi, aga õiget jaama kätte ei saanud. Tüdruk keerutab end ringi nagu vurr. Laps ei saa võtit lukuaugus ringi keeratud. Maakera käib ringi. Rakett lendab ümber Maa ringi. Segasin lusikaga tassis ringi. Võikast jutust hakkas toit suus ringi käima. Veri ei taha enam hästi ringi käia. Terve tunni istusid mehed ringi ümber lõkke. Skulptuurid paiknesid ringi ümber purskkaevu. Suits, edu pani pea ringi käima 'pööritama'. Tuba käib silmade ees ringi. *Kui pääseksime kuidagi maakera ringjooksust, siis satuksime kuhugi teise ringjooksu, sest siin ilmas jookseb kõik ringi. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: ratasringi.
2. teistpidi, 180 kraadi, ümber. Pööras end kannal(t), kanna peal(t) ringi ja jooksis tuldud teed tagasi. Aidake haige ringi keerata! Buss pööras lõpp-peatuses ringi. Kohvik on kinni, tuleb otsad ringi pöörata (ja koju minna). Keerasin tooli ringi ja istusin teiste poole kuklaga.
3. ‹verbi laiendina› siia-sinna, siin-seal, mitmes suunas ja/v. paigas, ilma selgema sihita, niisama. a. (liikumist väljendava verbiga). Käisime mitu tundi linnas ringi. Kus see poiss küll ringi jalutab, hulgub, longib, luusib, kolab, kondab? Nad ekslesid mitu tundi metsas ringi. Meile meeldib rannas ringi uidata. Õpetaja kõnnib pingiridade vahel ringi. Mis sa käid nii mossis ringi! Eit tatsab, tuiab, tammub, komberdab, kaperdab, sõelub, seerib hoovil ringi. Joodik kakerdab küla peal ringi. Näe, kus hilpab poolpaljalt ringi. Kutsikas hüppab, kargab, lippab, silkab, tormab, tuiskab rõõmust ringi. Kass hiilib keldris ringi. Poisikesed lasevad, tõmbavad suvi otsa lühikestes pükstes ringi. Olen terve päeva dokumentidega ringi jooksnud. Vaimud liiguvad öösiti ringi. Nahkhiired vuhisevad pööningul ringi. Meie küla kalurid seilavad võõrastes vetes ringi. Talle meeldib ringi rännata. Naabrimees ajab mööda laatu ringi. Igasugused mõtted liiguvad peas ringi. Pilk jookseb, eksleb ringi. Pilgud, silmad hulguvad ringi. Ta kõnnib üha mu mälestustes ringi. Maal käivat rõuged ringi. Käivad ringi jutud, et.. || käest kätte; igaühele. Pudel käib ringi. Mehed lasevad viinal ringi käia. Lase kappa ringi käia! Perenaine pakub puuvilju ringi. Liud ulatati ringi. b. ((liikumisega seotud) tegevust väljendava verbiga). Ema askeldab, toimetab, talitab köögis ringi. Tuhlasin kapis, sorisin sahtlis, sobrasin taskus ringi. Pimedas tuli käsikaudu ringi kobada. Koer nuusib, nuhib aia ääres ringi. Vend lakub ja looderdab päevad läbi ringi. Tüdrukud hullavad niisama ringi. Oma hoovis võin ringi lärmata palju tahan. Sead künnavad põllul ringi, püherdavad lombis ringi. Tuul sasib puude vahel ringi. c. (kergemeelsust v. kõlvatust väljendavates püsiühendites v. sellesisulise verbi tähendust rõhutavalt). Plika on hakanud meestega ringi tõmbama. Ats tõmbab libudega küla peal, mööda linna, ööd läbi ringi. Ajad niikaua ringi, kuni lapse saad. Naabri noorik laseb poistega ringi. Hilberdab, liperdab, mehkeldab kõigiga ringi. Jumal teab, kus Mann ringi hoorab, aeleb.
4. ümberringi, igal(e) pool(e), kõikjal(e). Vaatas tühjas toas ringi. Hiir pistab nina urust välja ja piilub aralt ringi. Heitsin, viskasin pilgu ringi. Leskmees vaatab uue naise järele ringi 'otsib uut naist'. Kuulab ringi, ega sulast saadaval pole. Ringi õitsevad puud. Aegamööda kustuvad ringi kõik tuled. *Keeb ringi elu: linnud sädistavad, / aprillipäike mängib akendel.. J. Kärner.
▷ Liitsõnad: ümberringi.
5. ringiga, kaarega, mitte otse. Teede lagunemise ajal tuli Kauksi kaudu ringi sõita. Ringi minnes on teekond palju pikem. Ta käib sellest majast suure kaarega, kauges kaares ringi. Sõitsime kalmistu ümbert ringi. Miks otse minna, kui ringi saab.
6. ümber, uuesti üle: teistsuguseks, teise kohta vms. Laev, vana koolimaja ehitati ringi. Tegin kogu töö ringi. Olen asja ringi mõelnud. Asjaajamine korraldati ringi. Vana hobust ringi ei kasvata. Kirjuta see harjutus puhtalt ringi! Tõlk pani mu jutu saksa keelde ringi. Mitu tonni kala kallati ringi. Ta paigutas mööbli ringi.
7. püsiväljendina koos käima-verbiga: kohtlema, ümber käima. Ta ei oska inimestega ringi käia. Ära käi raamatutega nii lohakalt ringi! Lapsed käisid tulega hooletult ringi.
8. hrv (ajaliselt:) läbi, mööda, otsa. *.. kaks suve sai ringi ja uuesti kiskus miski vastupandamatult jälle sinna tagasi. K. Tamberg. *Pudenes rahakopikatki, ja hoolikalt arvestades elati aasta muretult ringi. E. Tennov.
II. ‹postp› [nom part] läbi, kestel. Puhkemaja töötab aasta ringi. Neil oli värske kala aasta ringi laual. Ta põdes nädalaid ringi. *Sa vahid raamatusse aastad ringi.. A. Kaal.

seletama ‹37›

1. midagi selgitamise ja lisaandmete esitamisega v. põhjuste, seaduspärasuste jms. esiletoomisega selge(ma)ks, arusaadava(ma)ks, mõistetava(ma)ks tegema. Palun asja lähemalt, pikemalt seletada. Andres oskas kõike lihtsalt, arusaadavalt, asjalikult seletada. Asjalugu seletati mitmeti, mitmel viisil. Talle on seda võimatu, raske seletada. Õpetaja seletab uut teoreemi, füüsikaseadust, keelereeglit. Uute sõnade tähendust peab seletama. Katsun teile seda nõuet, paragrahvi lahti seletada 'selle sisu, olemust avada'. Seletas ainet ilmekate näidetega. Inimene õpib loodusnähtusi seletama. Olen sulle teed sinna juba mitu korda seletanud. Meister seletas töölistele uut töövõtet. „Pildil on minu isa ja ema,” seletab poiss külalistele. Püüdis kirjas oma käitumist, juhtunut seletada. Seletage, mis siis õieti juhtus. Millega sa seletad oma teguviisi? Ma ei oska sulle seletada, miks see nii on. Taipan sinu seletamatagi, kuidas asjad on. Tunded pole sõnadega seletatavad. Seletav sõnaraamat 'seletussõnaraamat'. *Luka-mutt oli korraga lahkus ise. Ta ruttas seletama, et ega see tuba nii halb olegi.. M. Rebane.
2. midagi tõlgendama, millelegi teat. tähendust v. sisu andma. Piiblit, pühakirja seletama. Püüdis seadust enda kasuks seletada. Eit oskas unenägusid seletada. Mõistatust seletati mitut moodi. *Sest ei ole ju maailmas ühtegi teist kirjameest [peale Shakespeare'i], keda nii palju oleks kommenteeritud, tõlgitsetud, seletatud, jälle üle seletatud, analüüsitud ja risti-põiki lahatud. K. Ird.
3. rääkima, ütlema, jutustama, õiendama. Hakkab õhinal, kiiruga, pikalt-laialt seletama. Tuli kiiresti uudist seletama. Kuulsin küll, mis sa minu kohta, minust seletasid. Seletab suure suuga, et teeb töö üksinda ära. Üks tegutseb, teine muudkui seletab. Sõbrannadel on kogu aeg nii palju teineteisele seletada. Mis sellest kõigest võõrastele seletada! Asi on selge, mis siin enam seletada. Pea suu, ära ühtelugu seleta! Seletab ja seletab, jutul lõppu ei tulegi. „Tulen varsti,” seletas tüdruk. Keelt oskamata tuleb kõike seletada käte abil. *Ta seletas end olevat autojuhi linnadevahelistel vedudel.. M. Saat. || kellekski, millekski pidama ning seda välja ütlema. *Teda [= kauget sugulast] seletas peremees, kes lasteta lesk oli, Risti talu pärijaks. E. Bornhöhe. *Ta seletas seda [= näilist külmust] koguni ema lubamatuks hoolimatuseks oma lapse saatuse vastu. J. Kärner.
4. olema võimeline (selgesti) tajuma, meeleorganitega eraldama. a. silmadega, nägemisega eraldama. Seletab ümbrust vaevu, suure vaevaga, ähmaselt. Nüüd seletasin selgesti vastasistujate nägusid. Taat seletab ajalehes ainult pealkirju. Paksu suitsu tõttu ei seleta ta isegi oma naabrit. Udus ei seletanud kümne sammu kauguselegi. Kaugele ta ei näe, aga lugeda seletab hästi. Siin-seal võib juba sinist taevalappi seletada. Vastu valget oli võimatu seletada, kas sisenes mees või naine. Vanainimese silm tönts, ei seleta enam hästi. Õuest tulijail võttis aega, enne kui silm seletama hakkas. Nii kaugele, kui silm seletab, laiuvad põllud. Silmad ei seleta värvitoone. Peenikest kirja ta palja silmaga enam ei seleta. Poisi terav pilk seletas võõraid juba kaugelt. *Eidekesed üksteist enam silmsi ei seletanud, vaid ainult kuulsid.. O. Jõgi (tlk). b. kõrvadega, kuulmisega eraldama. Kõrv hakkas seletama nagu mingeid kummalisi hääli. *.. enam ei lase katusele varisev vihm seletada ta sõnu. M. Raud. *Kuid kui sedagi õieti teraselt kuulata, siis oleks nagu siingi [= puude kohinas] üksikuid sõnu seletanud. F. Tuglas.
5. kõnek selge(ma)ks tegema, korda tegema; klaarima, lahendama, ära õiendama. Kurku seletama 'puhtaks köhatama'. Silmi seletama 'nägemise teravdamiseks silmi pingutama'. Laenata on hea, võlga seletada raske. Tüliasju, arveid seletagu kohus, mitte mõõk. *Mis sest kõrtsitülist kohtukulli ette viia. Seletagu asi siinsamas sirgeks. I. Sikemäe.
6. seletatud seesmist, vaimset selgekssaamist, mingile lahendusele, äratundmisele jõudmist väljendav; õndsalik, õnnis. Seletatud nägu, pale, ilme. Näol seletatud naeratus. *Minus lõid need üllama meeleolu ja otsekui seletatud õhkkonna.. M. Metsanurk.
7. van selge(ma)ks muutuma, selgi(ne)ma, klaarima. Matkajad ootasid, et vihm lõpeks ja ilm, taevas pisut seletama hakkaks. *Külm tuul puhus virvendades üle väriseva vee pinna. Idapoolne külg lõi seletama. E. Särgava.

tunnus ‹-e 4› ‹s›

1. ka biol esemete v. nähtuste iseloomulik omadus, mille alusel saab neid omavahel võrrelda ja üksteisest eristada; erijoon. Olulised, ebaolulised tunnused. Kvantitatiivsed, kvalitatiivsed tunnused. Taksonoomilised, süstemaatilised tunnused. Atavistlikud, dominantsed tunnused. Eriomased, olemuslikud, uuritavad tunnused. Looma päritolu tehti kindlaks kaudsete tunnuste järgi. On organisme, kellel on nii taime kui looma tunnuseid. Rahvaluule iseloomulik tunnus on tema kollektiivne laad. Mandrilise, merelise kliima tunnused. || loog mõiste oluline, eristav omadus. Üksikud, üldised tunnused.
▷ Liitsõnad: eri|tunnus, eristus|tunnus, liigi|tunnus, liigitus|tunnus, määramis|tunnus, otsi|tunnus, pea|tunnus, põhi|tunnus, püsi|tunnus, rassi|tunnus, soo|tunnus, sordi|tunnus, sugu|tunnus, žanri|tunnus, takseer|tunnus, tõu|tunnus, vormi|tunnus, välis|tunnus, ühis|tunnus, üksiktunnus.
2. miski, mis millelegi viitab v. mille järgi midagi järeldatakse v. oletatakse, äratundmist võimaldav märk. a. (nähtuse v. ilmingu kohta:) tundemärk. Teol puudusid kuriteo tunnused. Liikumine on üks kõige silmanähtavamaid elu tunnuseid. Kortsud on vananemise tunnus. Otsustusvõimetus on nõrkuse tunnus. Kandilist lõuga peetakse tahtejõu tunnuseks. Selline ükskõiksus on läheneva lõpu tunnus. *.. Karini arvates oli kaklemine kõige kindlam armastuse tunnus. A. H. Tammsaare. || haigustunnus, sümptom. Palavik on üks põletiku tunnuseid. Mürgituse tunnused on iiveldus ja oksendamine. Hambasööbija esimene tunnus on tume laiguke hambavaabal. Öine higistamine võib olla mingi haiguse tunnuseks. b. kellelegi iseloomulik detail v. ese (näit. auastme tähisena, millegi sümbolina). Valged kokardid olid Soome sõdalase tunnused. Varrukail puudusid auastme tunnused. Tunnusteta sõduripluus. Politseikomissari sinisel mundril helkisid kuldsed tunnused. Tanu on abielunaise tunnus. Valitsuskepp ja kroon on kuningavõimu tunnused. *.. jumalatari tunnus, millele on antud kerge laeva kuju, osutab mereteed pidi sissetoodud kultusele. L. Meri.
▷ Liitsõnad: haigus|tunnus, mürgistus|tunnus, riknemis|tunnus, surmatunnus; eraldustunnus.
3. keel grammatilist tähendust kandev afiks. Tüved, liited ja tunnused. Mitmuse, lihtmineviku tunnus. Oleviku kesksõna, käskiva kõneviisi, umbisikulise tegumoe tunnus. Ainsusel, algvõrdel puudub tunnus.
▷ Liitsõnad: aja|tunnus, arvu|tunnus, käände|tunnus, pöördetunnus.
4. mat arvuliste v. mittearvuliste väärtustega muutuja
▷ Liitsõnad: arv|tunnus, nominaaltunnus.

tõlgendama ‹37›
millelegi teat. tähendust v. sisu andma, midagi teat. viisil seletama, mõistma, käsitama; sisu, olemust avama (sõnaliselt või ka muude vahenditega); interpreteerima. Mõningaid fakte tõlgendati vääriti, meelevaldselt. Kõik oleneb sellest, kuidas tõlgendada uurimistulemusi, vaatlusandmeid. Seadust peab saama üheselt tõlgendada. Tõlgendab seadust endale kasulikult. Lauset võis tõlgendada nii ja teisiti. Vaieldi, kuidas üht tekstikohta tõlgendada. Oskab ruunimärke tõlgendada. Kirjanik kirjutab, kriitik tõlgendab. Mitmeti, mitut moodi tõlgendatav film. Igaüks tõlgendas toimunut omamoodi, oma suva järgi. Mu vaikimist, sõnu tõlgendati valesti. Ühed tõlgendasid sündmust hoiatusena, teised võidu märgina. Kohmetust tõlgendati ebasõbralikkusena. Tõlgendas teise käitumist kui ebalojaalset suhtumist kolleegidesse. Teadlane tõlgendas ekslikult mitmed läänemeresoome sõnad balti laenudeks. Näitleja tõlgendas oma tegelaskuju väga huvitavalt.

tõlke|laen
keel sõna v. sõnaühend, mis on teisest keelest sõna-sõnalt tõlgitud ja kannab sealt laenatud tähendust, kalka. Sõna seebiooper on tõlkelaen inglise keelest. Rootsi eestlaste keeles on palju rootsi laensõnu ja tõlkelaene. Tõlkelaenude hulgas on rohkesti fraseologisme ja oskussõnu.

tähendama ‹37›

1. teat. tähendust, sisu, mõtet kandma, millelegi osutama, viitama, millegi märgiks olema. a. (sümbolite, tähiste jms. kohta). Üks lühike vile tähendab: muudan kurssi paremale. Punane tuli fooris tähendab liikumiskeeldu. Punane roos tähendab armastust. R tähendab 'tähistab' silindri põhja raadiust. b. (sõna, lühendi, lause, teksti vms. kohta:) teat. mõistet väljendama; teadet, (varjatud) mõtet, ideed vms. edasi andma. Nurm tähendab siinmail põldu. „Mardus” tähendas algselt surnut. „Maja” tähendab sama mis soome sõna „talo”. Mida tähendab „lokku lööma”? IT tähendab infotehnoloogiat. Need kaks lauset tähendavad üht ja sama. Seleta ära, mida see luuletus, vanasõna tähendab. Mida tähendab pealkiri „Parim päev banaanikala püügiks”? Nüüd saan aru, mida see ähvardus tähendas. c. (üldisemalt:) millegi ilminguks, tõenduseks olema, millestki märku, tunnistust andma. Vaikimine tähendas nõusolekut. Naeratus tähendas, et ta on vastusega rahul. Lehtede kolletumine tähendab, et sügis on käes. Rahulolu tähendav muie. Tolmurullid tähendavad, et perenaine on laisk olnud. Ei tea, kas ta punastab niisama või tähendab see midagi. Kogelus tähendab sageli ärritust. || (väljendab, et miski järeldub millestki:) järelikult. Pileteid pole. Tähendab, me ei sõida. Kui ta ei tulnud, siis tähendab, ei saanud tulla. d. millegi endeks olema, midagi ennustama. See uni tähendab õnne, raha, surma. Õhtune päikesepuna tähendab tuult. Rotid ja rongad öeldakse õnnetust tähendavat. Silma sügelemine tähendab nuttu. e. (esineb imestust, halvakspanu märkivates väljendites). Mis see tähendab? Miks sa koolis pole? Seal karjub keegi appi! Mis see peab tähendama? *Mis see siis tähendab! .. Poiss sõidab heinahunniku otsas allavett! J. Parijõgi.
2. midagi endast kujutama, midagi endaga kaasa tooma. Kas mõistad, mida tähendab 15 aastat vangistust! Ühele tähendab abielu kannatusi, teisele õnne. Kukkumine tähendas sportlasele kaotust. See töö tähendab tõsist lisakoormust. Nende abiellumine tähendaks kahe talu ühendamist. Tormipäevad tähendavad kaldale toomata kalatonne. Lubadus ei tähendanud ta jaoks kohustust. Suvelaager tähendas päikest, suplusi ja uusi tutvusi. Puudulik tunnistusel tähendas järeleksamit sügisel. *.. mina arvan, et armastus tähendab lapsi, aga naised arvavad, et armastus tähendab autot. A. H. Tammsaare. || tähtsust, väärtust omama, väärt olema, lugema. Pere tähendab talle palju. See väike pingutus ei tähenda noorele inimesele midagi. Natuke nälga, mis see tähendab! Tüdruk tähendab talle väga palju. Kogemused tähendavad ka midagi. Teiste jutt ei tähenda, tuleb ise minna ja vaadata.
3. ‹oleviku sg. 3. pöördes› (täpsustust märkivana). Siis kui me abiellusime, (see) tähendab pool sajandit tagasi, oli siin vägev talu. Ma näen siitki, see tähendab aia tagant, kuidas nad tulevad. || kõnek (taunitava täitesõnana). Tähendab, läksin joonelt koju.
4. ütlema, mainima, märkima (3. täh.) Tähendas naisele, et hakkab nüüd minema. Tähendab rõõmsalt, endamisi, teiste jutu vahele, kui hästi kõik on. Lubage tähendada, te olete kaotanud. Olgu tähendatud, et .. Tähendatud ajajärku on palju uuritud. || kirja panema, (üles) märkima, üles tähendama. Tähendas aadressi oma märkmikku. Tähenda oma soovid paberile. Raba on kaardile tähendatud.
5. millegi v. kellegi suunas v. peale näitama, osutama. Laps tähendab sõrmega suhu. Tähendas käega üle tänava, vasakule. Tähendas pilguga toolile. Kõik tähendasid uustulnuka peale. „Lähen sinna,” tähendab mees kõrtsi poole. Mindi tähendatud suunas. Sellele asjaolule ei saa tähendamata jätta.

tähenduslik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
tähendusega seotud, tähendusse puutuv, tähendust omav. Semantika käsitleb sõnade tähenduslikku külge. Kaassõnade tähenduslik rühmitamine. Tähenduslikud žestid. Peab unenägusid tähenduslikeks. Otsib asjade vahel tähenduslikku seost. Vanad asjad on erilised, tähenduslikud. Luuletaja edasise arengu suhtes tähenduslik eluperiood. *Rahvauskumustes on jõuluaeg kriitiline, tähenduslik aeg, mil mitmesuguste taigade abil oma tulevikku .. juhtida saab. M. Hiiemäe. || paljutähendav, tähendusrikas. Tegi pöidlaga kõri juures väga tähendusliku liigutuse.
▷ Liitsõnad: eri|tähenduslik, mitme|tähenduslik, palju|tähenduslik, sama|tähenduslik, võrd|tähenduslik, ühetähenduslik.

vile|nöör
(vile kaelaskandmiseks; vormiriietuse juures ka sümboolset tähendust omavana). Sini-valge vilenöör. Skaudijuht kannab rohelist, skautmaster valget vilenööri.

väljend|tegusõna
keel tegusõna, mis koosneb käändsõna(de)st ja tegusõnast (näit. jutule võtma, korda minema, ühist keelt leidma) ja väljendab ülekantud tähendust, väljendverb

õige ‹adv›

1. ‹hrl. adjektiivi v. adverbiga› (tugevdavalt, määra rõhutavalt:) (peaaegu et) väga, üsna (suurel määral); üpris. Olin siis veel õige väike. Tüdruk näeb uues kleidis õige kena välja. Keel on juba õige pehme. Oli juba õige pime, kui koju jõudsime. Selle kohta on andmeid õige napilt. Asjaga tehtigi õige pea algust. Liha jäi õige pisut tooreks. Õige terav nuga. Õige sügav järv. Ema on õige vihane. Matsalu linnulaht on õige liigirikas. Oli kuulda õige vaikset muusikat. Sattus õige täbarasse olukorda. Ärkas õige vara. Oli õhtuks õige väsinud. Oodata jäi veel õige mitu päeva.
2. (ütlust alustav sõna, tugevdab halvakspanu, pahameelt vms.:) kah (3. täh.), ena, vaat kus. Õige mul lilleke! Õige mul õpetaja väljas! Õige saksad, neile ei meeldi jala kõndida! Õige mul asi, asja! Õige mul varandus, paarsada krooni. || (eitust väljendavana). Õige ma teda kardan 'ma ei karda teda'.
3. ‹üldlaiendina› tugevdab öeldava tähendust. Mine sa õige metsa oma jutuga! Keri õige põrgu! Ütle õige välja, mis sa sellega mõtled. Näeb halb välja, tea kas hakkab õige surema või? Kui prooviks õige kah kätt? Vaja õige poes ära käia. Läheks õige randa. Keedame täna õige suppi.

ühend|tegusõna
keel tegusõna, mis koosneb kahest sõnast: tegusõnast ja selle tähendust muutvast abimäärsõnast (näit. alla käima, ette ütlema), ühendverb