[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tuvi ‹11› ‹s›
lühikese nõrga noka ja tiheda sulestikuga lind, meil hrl. kodutuvi. Hall, valge tuvi. Pööningul kudrutavad tuvid. Akna tagant kostab tuvide kurinat. Kirikuesine plats on tuvisid täis. Pauk hirmutas katuselt tuvid lendu. Vana naine söödab tuvisid. Varblased näppavad tuvide eest leivaraase. Kodustatud, taltsas tuvi. Tuvi on rahu sümbol. Kujutelm tuvist kui vagast linnust. Parem varblane pihus kui tuvi katusel.
▷ Liitsõnad: kaelus|tuvi, kalju|tuvi, kroon|tuvi, maa|tuvi, turtel|tuvi, õõnetuvi; kodu|tuvi, metstuvi; ilu|tuvi, kirja|tuvi, liha|tuvi, posti|tuvi, pugutuvi; rahutuvi.