[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

turi ‹turja 32› ‹s›

1. selja ülemine v. eesmine osa; (ka:) selg. a. inimese selja ülaosa, kus kael läheb üle seljaks. Tugev, turske, paks turi. Lihaseline turi. Maadleja on suure laia turjaga. Vanemas eas läks ta turjast laiaks. Vimmas turjaga naine. Rasvavoldid turjal. Tundsin, kuidas turi tõmbub higiseks. Päike soojendab turja. Päikese käes on meeste turjad punaseks läinud. Turi vajus kühmu, tõmbus vimma. Turi on kühmus, vimmas. Tasapisi turi sirgus. Lõi turja sirgu. Kaklejad on teineteisel turjas kinni. Võttis poisil turjast kinni ja viis nurka. Vinnas koti turjale. Kannab, tassib kasti oma turjal. Matkajad lähevad, seljakotid turjal. Pani kandami turjalt maha. Võttis lapse turjale 'kukile'. Sõidutas poisikest oma turjal 'kukil'. Saunalaval anti kasevihaga turjale pihta. Kupja kepp tantsis teomehe turjal. Poiss sai vitsaga üle turja. *Kui pole turja ega jaksu jalgades, ära tüki ligi. R. Tiitus. b. loomadel selja eesmine osa; kaela ja selja vaheline kõrgend. Patsutab hobust turjale. Ronib, hüppab, kargab ratsu turjale. Istub täku turjal. Turi oli sadula all veriseks hõõrdunud. Hoiab kassipoega turjast. Karu nühkis turja puurivarbade vastu. Jaki turjal on väike küür. Kull vajutas küünised jänese turja. Hunt lõi lambale hambad turja. Kalev lendas meie maale vägeva kotka turjal. Hõbekoger on kõrge turjaga. *Talle tundus, et isahundi turi oli veel rohkem turri kerkinud .. J. Kross.
▷ Liitsõnad: härja|turi, karuturi.
2. piltl kuju, asendi v. ülesande poolest turja (1. täh.) meenutav osa loodusobjektil vms., selg, hari. Lainete valged, vahused turjad. Laine tõstis, haaras paadi oma turjale. Jääkamakad sõitsid lainete turjal. Regi tõusis hange turjale. Vanker jõudis maantee turjale. Kartulikuhja turjal istusid varesed. Mäe turjal oli metsatukk. Metsa sakiline turi. Istusime suure rändrahnu turjal. Laps sõitis koolikoti turjal 'otsas, peal' mäest alla. *Oi, mis mõnus on talvel liiviku turjalt alla sohu liugu lasta! Juh. Liiv. *.. kaugelt lõunast saabusid tuule turjal taimede seemned ning katsid oma tee rohelusega. E. Kask.
3. ‹hrl. väliskohakäändeis adverbi ja postpositsiooni funktsioonis› (hrl. piltlikes ja fraseoloogilistes väljendites:) (koormaks v. kohustuseks) peale, kanda, taluda; (koormana v. kohustusena) peal, kanda, taluda; koormast pealt, häirimast ära v. ülesandest, toimetamisest ära. Tal on seitsekümmend aastat turjal. Aastaid on tal juba kõvasti turjal. Kannab juba kaheksakümnendat turjal. Mida rohkem aastaid turjale koguneb, seda lapselikumaks ta muutub. Naise turjal on kodune majapidamine ja loomad. Raskemad tööd veeretati meeste turjale. Järjest uusi kohustusi laoti talle turjale. Seda süüd ma oma turjale ei võta. Tahtis vastutust teiste turjale tõugata. Kas sul on töömured turjal? Suur maksukoorem on turjal. Elab oma vanemate turjal. Rahvas heitis, raputas rõhujad oma turjalt. Nüüd on see asi lõpuks turjalt ära. | ‹illatiivis›. Jälle tuleb mingi revisjon turja! *„Mis see!” vihastab vanamees. „Jumalaleiva juures jamelema! Küll tuleb veel tuld ja väävlit teile turja. ..” A. Mägi.

turja kargama
hrl. sõnadega kallale minema, ründama. Agar kriitik kargas lavastajale raginal turja.

[kellegi] turjal liugu laskma ~ ratsutama
kellegi arvel, kulul elama, teiste tööd ja vaeva kasutades läbi saama. Tüdruk ei viitsi tööd teha, laseb teiste turjal liugu. Tee ise ka midagi, mis sa ratsutad teiste turjal!