[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

turg ‹turu 21› ‹s›

1. müügilaudadega kauplemiskoht (lahtine plats, tänapäeval ka hoone); vastav kaubandusettevõte. Tallinna turud. Nõmme turg. Idamaa turg on omaette vaatepilt. Müüs turul mune, marju, seeni. Kaupleb turul kartuliga. Käib turul lilli, riidekraami müütamas. Lähen turule, turgu lõunakraami ostma. Ostis turult värsket kurki, juurvilja. See on turult toodud liha. Enne pühi oli turul palju rahvast. Käin iga laupäev turul. Turg on avatud, suletud. Laupäeviti peeti linnas turgu, kuhu talupojad oma vilja ja muud saadused müügile viisid.
▷ Liitsõnad: kala|turg, liha|turg, orja|turg, puuturg; kesk|turg, kolhoositurg; juudi|turg, täi|turg, vanakraamiturg.
2. ka maj ostu- ja müügitehingute pidevalt toimiv süsteem; (kaupade, teenuste, väärtpaberite vms.) pakkumine ja nõudmine; turustamispiirkond. Kulla hinna määrab turg. Toidukaupade turg. Toodang lastakse, paisatakse, saadetakse turule. See kaup on turult kadunud. Ta on ärimees, kes tunneb turgu. Väikepanku on turule jäänud vaid kaks. Üha enam hakkas turule tulema ostuhuvilisi investoreid. Must turg 'ebaseaduslik ostu-müügisüsteem'. Euroopa, Ameerika, Eesti turg. Ettevõtte toodang läheb rahvusvahelisele, kohalikule turule. Turgu laiendama. Arenevale tööstusele oli vaja turgu. Kaupmehed otsisid uusi turge. Otsib oma toodangule turgu. Autotööstusele avanes uusi turge. Toode on leidnud turgu ka väljaspool Euroopat. *Tööstuse areng piiras küll oluliselt puutöönduse toodete turgu, kuid avas sellele teiselt poolt ka mõningaid uusi võimalusi. A. Viires.
▷ Liitsõnad: aktsia|turg, auto|turg, finants|turg, kala|turg, kapitali|turg, kauba|turg, kinnisvara|turg, korteri|turg, kulla|turg, kütuse|turg, liha|turg, raamatu|turg, raha|turg, töö(jõu)|turg, uimasti|turg, valuuta|turg, vilja|turg, väärtpaberiturg; müügi|turg, siht|turg, tarbija|turg, vabaturg; euro|turg, koloniaal|turg, sise|turg, maailma|turg, välis|turg, ühisturg; esmas|turg, järel|turg, teisesturg.

nahka turule viima (~ tooma) vt nahk