[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat"

SõnastikustEessõnaLühendidMängime@arvamused.ja.ettepanekud


Päring: artikli osas

Leitud 1 artikkel

tunnus-e 4› ‹s

1. ka biol esemete v. nähtuste iseloomulik omadus, mille alusel saab neid omavahel võrrelda ja üksteisest eristada; erijoon. Olulised, ebaolulised tunnused. Kvantitatiivsed, kvalitatiivsed tunnused. Taksonoomilised, süstemaatilised tunnused. Atavistlikud, dominantsed tunnused. Eriomased, olemuslikud, uuritavad tunnused. Looma päritolu tehti kindlaks kaudsete tunnuste järgi. On organisme, kellel on nii taime kui looma tunnuseid. Rahvaluule iseloomulik tunnus on tema kollektiivne laad. Mandrilise, merelise kliima tunnused. || loog mõiste oluline, eristav omadus. Üksikud, üldised tunnused.
▷ Liitsõnad: eri|tunnus, eristus|tunnus, liigi|tunnus, liigitus|tunnus, määramis|tunnus, otsi|tunnus, pea|tunnus, põhi|tunnus, püsi|tunnus, rassi|tunnus, soo|tunnus, sordi|tunnus, sugu|tunnus, žanri|tunnus, takseer|tunnus, tõu|tunnus, vormi|tunnus, välis|tunnus, ühis|tunnus, üksiktunnus.
2. miski, mis millelegi viitab v. mille järgi midagi järeldatakse v. oletatakse, äratundmist võimaldav märk. a. (nähtuse v. ilmingu kohta:) tundemärk. Teol puudusid kuriteo tunnused. Liikumine on üks kõige silmanähtavamaid elu tunnuseid. Kortsud on vananemise tunnus. Otsustusvõimetus on nõrkuse tunnus. Kandilist lõuga peetakse tahtejõu tunnuseks. Selline ükskõiksus on läheneva lõpu tunnus. *.. Karini arvates oli kaklemine kõige kindlam armastuse tunnus. A. H. Tammsaare. || haigustunnus, sümptom. Palavik on üks põletiku tunnuseid. Mürgituse tunnused on iiveldus ja oksendamine. Hambasööbija esimene tunnus on tume laiguke hambavaabal. Öine higistamine võib olla mingi haiguse tunnuseks. b. kellelegi iseloomulik detail v. ese (näit. auastme tähisena, millegi sümbolina). Valged kokardid olid Soome sõdalase tunnused. Varrukail puudusid auastme tunnused. Tunnusteta sõduripluus. Politseikomissari sinisel mundril helkisid kuldsed tunnused. Tanu on abielunaise tunnus. Valitsuskepp ja kroon on kuningavõimu tunnused. *.. jumalatari tunnus, millele on antud kerge laeva kuju, osutab mereteed pidi sissetoodud kultusele. L. Meri.
▷ Liitsõnad: haigus|tunnus, mürgistus|tunnus, riknemis|tunnus, surmatunnus; eraldustunnus.
3. keel grammatilist tähendust kandev afiks. Tüved, liited ja tunnused. Mitmuse, lihtmineviku tunnus. Oleviku kesksõna, käskiva kõneviisi, umbisikulise tegumoe tunnus. Ainsusel, algvõrdel puudub tunnus.
▷ Liitsõnad: aja|tunnus, arvu|tunnus, käände|tunnus, pöördetunnus.
4. mat arvuliste v. mittearvuliste väärtustega muutuja
▷ Liitsõnad: arv|tunnus, nominaaltunnus.

© Eesti Keele Instituut    a-ü sõnastike koondleht     veebiliides    @ veebihaldur