[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tunnistama ‹37›

1. midagi omaks, tõeks, õigeks võtma (ja seda ütlema); möönma. Kas tunnistada oma vigu või püüda neid varjata? On vaja mehisust, et oma süüd tunnistada. Tunnista, et sa valetad! „Mina võtsin raamatu,” tunnistas laps. Eksis, kuid ei tahtnud seda tunnistada. Piinlik tunnistada, milline laiskvorst ma olen. Pidi endale tunnistama, et sõbral on õigus. Tuleb tunnistada oma küündimatust. Tüdruk on mulle üsna armas, seda ma tunnistan. Sõna ta peab, seda tuleb tema auks tunnistada. Pean tunnistama, et selle peale pole ma tulnudki. See on armastus, tunnistas ta endale. Üksmeelselt tunnistati, et võistlus läks korda. Nagu õpilased tunnistasid, meeldis pidu väga. Kui tõtt tunnistada, siis oli see sõit asjatu. Ta on hoolas, seda võivad teisedki tunnistada. *.. Marie pidi avalikult tunnistama, et soovib Antsuga abielluda. A. Kalman.
2. avameelselt südamelt ära rääkima, pihtima. Tunnistas preestrile, pihiisale kahetsedes oma pattu, patte.
3. oma usku kuulutama, avalikult oma usulistest elamustest rääkima. *Tagasi tulles oli ta matkanud aeglaselt, peatudes külades ja tunnistanud siin-seal oma Issandast. A. Kalmus. *.. aeg-ajalt ma tunnistasin koguduse ees oma usust mõne piiblisalmi põhjal. A. Roos.
4. (kohtus) tunnistust v. tunnistusi andma. Kas sa võid seda ka kohtus, kohtu ees tunnistada? Tunnistas vande all, et .. Kellegi vastu tunnistama. Valet tunnistama.
5. kedagi v. midagi kellekski v. millekski, teat. seisundis olevaks kuulutama. Mees tunnistati teadmata kadunuks. Kaebealune tunnistati vaimuhaigeks, teovõimetuks. Isa keeldus teda oma pojaks, pärijaks tunnistamast. Keegi ei tahtnud end õnnetuses süüdi, süüdlaseks tunnistada. Noormees tunnistati sõjaväeteenistuse jaoks kõlbmatuks. Arstid on mu nüüd terveks tunnistanud. Vastane tunnistas end võidetuks. Süüdistused tunnistati õigeks, valeks. Abielu, töötõend, määrus, leping tunnistati kehtetuks. Töö tunnistati esimese auhinna vääriliseks. Keegi ei tahtnud püstolit omaks tunnistada. *Paavst oli nende usu valeks tunnistanud .. G. Helbemäe.
6. kehtivaks, õigeks, sobivaks pidama, heaks kiitma, tunnustama; ‹eitusega ka› mitte millekski pidama, mitte hoolima. Keisri ülemvõimu, uut valitsust tunnistama. Tema tunnistab ainult enda arvamust, teistest ta ei hooli. Poiss ei tunnista mingeid keelde. Küttepuuna tunnistati selles peres ainult kaske. Meie seisusevahesid ei tunnista. See mees keerutamist ja sõnadega laveerimist ei tunnista. Pidureid see autojuht ei tunnista. *.. looduses tunnistatakse ainult jõudu ja siin maksab halastamatu hundiseadus – hammas hamba, kihv kihva vastu. O. Tooming. || mingit usku olema, kellessegi v. millessegi uskuma. Pool rahvastikust tunnistab islamit, ristiusku. *Siis olid sõtta sõitjad alles pagana usku, kuigi osa tunnistas juba Lunastajat ja Püha Neitsit. K. A. Hindrey.
7. midagi tõendama, millelegi viitama, millestki tunnistust andma. Faktid tunnistavad teie vastu. Leiud tunnistavad, et linnus on rajatud muinasaja lõpul. Naise ilme tunnistas, et teade oli meeltmööda. Päike oli loojumas, seda tunnistas punakas taevakaar. Korras majapidamine tunnistab pererahva töökusest. *Noore Andrese loodusearmastust tunnistab ka tema poolt koolipoisina isamaja loodenurga juurde istutatud kask .. O. Kuningas.
8. (uurivalt, ainiti) vaatama, vaatlema, silmitsema. Perenaine tunnistas võõrast pika pilguga, tükk aega. Jäime tulijaid eemalt tunnistama. Mis sa mind nii tunnistad, ei tunne ära või? Mõlemad tunnistasid teineteist üksisilmi, tummalt, vaikides. Tunnistan teraselt sõbra murelikku nägu. Vanaema tunnistab lapselast pealaest jalatallani. Tüdruk tunnistas end peeglist ja naeratas rahulolevalt. Kui lossi väljast juba küllalt oli tunnistatud, otsustati ka sees ringi vaadata. Tunnistas ümbrust, kuid ei näinud pimedas midagi. Tunnistav pilk.

üles tunnistama
omaks võtma, õigeks tunnistama; südamelt ära rääkima. Poiss tunnistas kõik puhtsüdamlikult üles. Kaebealune on oma teo, süü üles tunnistanud. Patu peab üles tunnistama, siis annab Jumal selle andeks.