[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tulu ‹11› ‹s›

1. teat. perioodil isiku, majandusüksuse v. kogu ühiskonna poolt omandatud raha v. hüved. Rahaline tulu. Natsionaalne, rahvuslik tulu 'rahvatulu'. Töine, mittetöine tulu. Maksuvaba tulu. Tulud maamüügist, mitmesugustest ärioperatsioonidest. Hoiustelt saadav tulu. Omandilt laekuvad tulud. Tulu aktsia kohta. Tulude koondkonto (näit. raamatupidamises). Tulude-kulude analüüs. Tehase, majandi, seltsi tulud. Tõuloomade kasvatamine toob, annab majandile märkimisväärset tulu. Ärimeeste tulud kasvasid. Lootis selle tehinguga suurt tulu saada. Võtsin kõik oma tulud ja kulud kokku.
▷ Liitsõnad: aasta|tulu, bruto|tulu, finants|tulu, hõlp|tulu, isiku|tulu, juhu|tulu, kogu|tulu, lisa|tulu, naturaal|tulu, neto|tulu, puhas|tulu, põhi|tulu, rahva|tulu, reaal|tulu, riigi|tulu, ühikutulu; ekspordi|tulu, intressi|tulu, maksu|tulu, müügi|tulu, töö|tulu, äritulu.
2. kasu, abi. Temast oli meil asjaajamisel palju tulu. Metsa pagemisest on vähe tulu. Nendest uuendustest võiks ehk tulu tõusta. Rääkimisest ja õpetamisest polnud mingit tulu: poeg tegi kõike ikka omamoodi. Küllap ta lootis minust tulu saada. Iga oskus on, tuleb tuluks. Kõik teeb ta teiste tuluks. Need nõuanded tulid mulle tuluks. Kõik meie valvamine oli tuluta: varast ei õnnestunud tabada. *Salgavad kaebealused süüd või kirjeldavad sündmust endi tuludes [= kasuks] teisiti, siis nad nurjatud valetavad. E. Vilde.