[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tuhvel ‹-vli, -vlit 2› ‹s›
kerge ning mugav tubane jalats, suss. Nahast, sametist, vildist tuhvlid. Kannata, lahtise kannaga tuhvlid. Pani tuhvlid esikus jalga. Pistab jalad voodi ees ootavatesse tuhvlitesse. Õpilased olid kõik tuhvlites, tuhvlitega. Jooksis trepist kiiruga alla, nii et tuhvel lendas jalast. | piltl. Kindralgi võib kodus olla, seista, elada naise tuhvli all 'naise valitsuse all'.
▷ Liitsõnad: meeste|tuhvel, naiste|tuhvel, toa|tuhvel, vilttuhvel.