[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tubakas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. bot näärmekarvane ja iseloomuliku lõhnaga peam. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kasvav rohkesti nikotiini sisaldavate lehtedega rohttaim, mida viljeldakse tehnilise kultuurina ka jahedamas kliimavöötmes (Nicotiana). Türgi, virgiinia, vene tubakas. Kasvatab enda tarbeks ühel peenral tubakat. Vanaisa lõikus pika noaga tubakat 'kuivatatud tubakalehti'.
▷ Liitsõnad: mahorka|tubakas, vääristubakas; lilltubakas.
2. selle taime lehtedest valmistatud mõnuaine. Hea, kallis, odav, vilets tubakas. Ostab korraga mitu pakki tubakat. Võttis karbist omakasvatatud tubakat ja keeras ühe junni. Tubakat suitsetama, tõmbama. Taat toppis piibu tubakat täis. Ei leidnud enam piibutäitki tubakat. Topib tubakast endale paberossi. Tubaka närimine ja nuuskamine pole enam moes.
▷ Liitsõnad: junn|tubakas, nina|tubakas, nuusk|tubakas, närimis|tubakas, paberossi|tubakas, piibu|tubakas, põsk|tubakas, sigareti|tubakas, sigaritubakas; leht|tubakas, narmas|tubakas, pakitubakas.
3. hlv (rumala, taipamatu inimese kohta). Selle tööga peaks küll iga tubakas hakkama saama. Ta kuradi tubakas ei õppinudki asja selgeks. *Sakslased, tubakad, vedasid meid alt – metsadesse kablutamise asemel oleme nüüd vankal peos. A. Viirlaid.
4. ‹liitsõna järelosana› esineb mõnedes muudes taimenimetustes
▷ Liitsõnad: hundi|tubakas, koera|tubakas, seatubakas.

teine tubakas
teistsugune (hrl. parem) lugu, asi, olukord vm. Annaga hakkab igav, aga Mari – see on hoopis teine tubakas! *Jah, ega mulle ka siin [= linnas] ei meeldi. Vanasti, merel, siis oli teine tubakas! A. Kivirähk.