[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

trumm1 ‹-i 21› ‹s›
muus lame sõõrikujuline mittehäälestatav löökpill, mida mängitakse pulkade v. sõrmedega pinguldatud nahast v. tehiskilest membraanile lüües. Suur, väike trumm. Baski trumm 'tamburiin'. Trummi põrin, mürtsumine, kume tümin. Trummid põrisevad, kõmisevad, mürtsuvad. Kustas lööb orkestris trummi. Šamaan põristas, tagus erilist põdranahast trummi. Pidu peeti pasunate ja trummide saatel. Pea kumiseb nagu trumm. Kui on läinud trumm, siis mingu ka pulgad. | piltl. Jälle käib naine trummiga 'on rase'. Rähn taob kuivanud oksal trummi 'põristab'. Vihm katusel lõi trummi.
▷ Liitsõnad: bass|trumm, džässi|trumm, käsi|trumm, nõia|trumm, šamaanitrumm; kõue|trumm, sõjatrumm.

trumm2 ‹-i 21› ‹s›
murd truup, sillake. Ojal on palkidest trumm peal. Üle kraavi, jõekese viib nigelavõitu trumm. Kevadine suurvesi on ojalt trummi ära viinud.
▷ Liitsõnad: silla|trumm, teetrumm.