[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

troon ‹-i 21› ‹s›

1. monarhi, paavsti kallist materjalist ning kunstipäraselt kaunistatud iste vastuvõttudel jm. ametlikel tseremooniatel, aujärg. Baldahhiiniga troonil istus purpurmantlis kuningas. *Kesk saali troon, kahel pool trooni rida surnud valitsejate marmorkujusid. H. Raudsepp. | piltl. Kujutles jumalat troonil istuvat.
2. (monarhist valitseja võimuloleku kohta). Rootsi troonile sai, tuli, asus Karl XII. Inglismaa troonil oli Richard Lõvisüda. Keisri surma järel astus, sai troonile tema poeg. Revolutsiooniga kukutati, tõugati troonilt tsaar Nikolai II. Kuningas loobus troonist oma poja kasuks. Käis heitlus trooni pärast. Maailmas on varisenud mitmed troonid. Romanovite troon lõi vappuma. || (üldisemalt kellegi v. millegi võimupositsiooni, valitseva seisundi kohta). Revolutsioon tõukas troonilt aadli ja varakad klassid. Malemaailmameistri troonil on olnud mitu vene maletajat. Troonil oli endiselt ebaõiglus. *Esimesena suutiski Bing Crosby trooni kõigutada Sinatra, kes lauljana oli džässile tunduvalt lähemal. V. Ojakäär.
▷ Liitsõnad: keisri|troon, kuninga|troon, paavsti|troon, tsaaritroon.