[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

triller ‹-i, -it 2› ‹s›

1. muus kahe lähestikuse heli (mitmekordne) kiire vaheldumine. Helitöös on rohkesti trillereid. Koloratuursopran lõpetas pika trilleriga. Kostsid vilepillide, flöödi trillerid.
2. kiire, ühest helist teise üleminek linnulaulus. Ööbikute laksutused ja trillerid. Helises lõokeste hõbedane triller. Laulurästa, rohevindi, koovitaja triller. *.. linnud tervitasid uut päeva vidina ning trilleritega. L. Metsar.