[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

tramm ‹-i 21› ‹s›

1. rööbastel liikuv, ühest v. mitmest vagunist koosnev tänavasõiduk inimeste (v. kauba) veoks. Astusime, sisenesime trammi. Istusin trammi, et koju sõita. Olin, istusin trammis. Väljusin trammist, astusin trammist maha. Ruttas trammile, trammi peale. Sõida esimese liini trammiga, trammiga nr. 1 Sitsi peatusse! Tulin trammiga, seepärast jõudsin varem. Jooksime küll, aga jäime ometi trammist maha. Tramm oli sõitjaid puupüsti täis. Tramm sõidab, seisab. Trammijuht peatas trammi.
▷ Liitsõnad: auru|tramm, elektri|tramm, kiir|tramm, mootortramm.
2. jõetramm