[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009

Uued sõnad ja tähendused:

Sõnastikust • Eessõna • Lühendid • Mängime • @arvamused.ja.ettepanekud

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 58 sobivat artiklit., väljastan 50 esimest.

aldiin ‹-i 21› ‹s›
trük 15.–16. saj. Veneetsia trükkali Aldus Manutiuse v. tema järglaste trükitud raamat. Oktaavkaustas aldiinid.

allikas ‹-ka, -kat 2› ‹s›

1. põhjavee loodusliku väljavoolu koht maapinnal (hrl. veega täitunud süvendina) v. veekogu põhjas, läte. Allikatega järv. Puhta ning selge veega allikas. Külmad, soojad, kuumad allikad. Magedad, mineraalsed, soolased allikad. Allikast jooma, vett võtma. Allikatest algavad, saavad alguse ojad ning jõed. Läheb allikale vett tooma. Käisime allikal. Tulime allikalt. Põhjavesi voolab allikana maapinnale. Allikas vuliseb.
▷ Liitsõnad: karsti|allikas, kuumavee|allikas, lange|allikas, mineraal(vee)|allikas, ohvri|allikas, purske|allikas, põhja|allikas, raba|allikas, tervisvee|allikas, tõusu|allikas, uhk|allikas, veeallikas.
2. see, kust miski lähtub, alguse saab v. kust midagi saadakse, ammutatakse. Sissetulekute, tulude allikad. Hallitusseened antibiootikumide allikana. Millisest allikast ta küll ammutab oma lõpmatu energia! Loodus ilu ning rõõmu allikana. Armastus on tihti luuletaja inspiratsiooni allikaks. || põhjus, põhjustaja. Pahanduste, tülide allikas. Mis oli rahutuste ning ärevuse allikaks?
▷ Liitsõnad: elatus|allikas, energia|allikas, heli|allikas, hääle|allikas, inspiratsiooni|allikas, jõu|allikas, kiirgus|allikas, nafta|allikas, nakkus|allikas, raha|allikas, rõõmu|allikas, sala|allikas, sissetuleku|allikas, soojus|allikas, tarkus(e)|allikas, tooraine|allikas, tulu|allikas, valgus|allikas, voolu|allikas, õliallikas.
3. käsikirjaline v. trükitud materjal uurimus(t)e jm. töö(de) lähte- v. võrdlusainestikuna v. informatsiooni lättena. Käsikirjalised ja trükitud allikad. Väitekirjale lisatakse kasutatud allikate loetelu. Jannseni jutud on enamasti mugandatud saksa allikaist. Ta on seda väitnud muinasskandinaavia allikaile toetudes. Murdekartoteek on väärtuslik allikas ka etnograafile ning folkloristile. || (suuliste teadete, kuulduste vms. päritolu kohta). Ta oli kuulnud seda autoriteetsest, usutavast, kindlast, otsesest allikast.
▷ Liitsõnad: abi|allikas, ajaloo|allikas, alg|allikas, antiik|allikas, arhiivi|allikas, info(rmatsiooni)|allikas, kaud|allikas, lisa|allikas, otse|allikas, põhi|allikas, trükiallikas.

dedikatsioon ‹-i 21› ‹s›
teose algusesse kirjutatud v. trükitud pühendus

inkunaabel ‹-bli, -blit 2› ‹s›
bibl trük 15. saj. trükitud teos, hällitrükis

kattun ‹-i, -it 2› ‹s›
omaaegne peenekoeline trükitud mustriga puuvillriie

kihla|kaart
(trükitud) kartongleheke kihlusest teatamiseks

kirjalik ‹-liku, -likku 30› ‹adj›
kirjutatud (v. trükitud) kujul esinev, kirja pandud; kirja panemisega, kirjutamisega seostuv; ant. suuline. Kirjalikud allikad, teated. Kirjalik tõend, nõusolek, palve, protest, korraldus, luba. Volikiri on kirjalik volitus. Õpilaste kirjalikud koduülesanded. Eksam oli kirjalik.

kirjandus|allikas
trükitud v. käsikirjaline allikas (3. täh.) Kirjandusallikatest saadud andmed.

klants|ajakiri
kõnek värvilisele läikpaberile trükitud ajakiri. Värviliste klantsajakirjade kaanenäod.

kursus ‹-e 5 või -e 4› ‹s›

1. mingi õppeaine v. selle tervikliku osa süstemaatiline, programmiga määratud materjalihulk (loengutena v. trükitud väljaandena). Luges ülikoolis antiikkirjanduse, kõrgema matemaatika, eesti murrete kursust. Üliõpilastel tuli läbi töötada võrdleva anatoomia ulatuslik kursus. Vähese tundide arvu tõttu ei suudetud klassis saksa keele kursust läbi võtta. Trükist ilmus ülevaatlik füüsikalise keemia kursus. || õppeplaani ja programmidega määratud õppematerjali kogum mingil kooliastmel. Poiss jäi kümnenda klassi kursust kordama 'teiseks aastaks kümnendasse klassi'.
▷ Liitsõnad: aabitsa|kursus, alg|kursus, algkooli|kursus, eri|kursus, fakultatiiv|kursus, gümnaasiumi|kursus, keskkooli|kursus, klassi|kursus, kooli|kursus, lektori|kursus, loengu|kursus, lühi|kursus, põhi|kursus, üldkursus; aritmeetika|kursus, füüsika|kursus, geograafia|kursus, pedagoogikakursus.
2. kõrgkooli v. keskeriõppeasutuse hrl. aastase programmiga õppeaste; sellel õppijad. Kolmanda kursuse üliõpilane. Käib, õpib, on juba tehnikumi neljandal kursusel. Ta viidi üle järgmisele kursusele. Kogu kursus sõitis praktikale. Ülikooli nooremad, vanemad kursused.
▷ Liitsõnad: kaugõppe|kursus, lõpu|kursus, paralleelkursus.
3. ‹hrl. pl.› lühiajalised õpingud (loengute, õppetundide, harjutuste sarjana) mingil alal ettevalmistuse andmiseks, kvalifikatsiooni tõstmiseks jne. Meditsiiniõdede, lasteaednike, elektrikute kursused. Ärijuhtimise kursus. Rahvaülikooli kursused. Kuuajalised kursused. Korraldati, organiseeriti mitmesuguseid kursusi. Algasid inglise keele kursused algajaile ja edasijõudnuile. Käis linnas autojuhtide kursustel. Õpib kursustel masinakirja. Kursused kestavad kuus kuud ja lõpevad katsetega, eksamiga. *..astus sügisel pedagoogilistele kursustele, mis korraldati linnakooli ruumes, sooritas järgmisel kevadel koolmeistrieksami.. E. Krusten.
▷ Liitsõnad: autojuhi|kursus, esmaabi|kursus, keele|kursus, koka|kursus, käsitöö|kursus, masinakirja|kursus, rahvatantsu|kursus, tantsu|kursus, tennise|kursus, ujumiskursused; ettevalmistus|kursus, kiir|kursus, kvalifikatsiooni|kursus, suve|kursus, täienduskursused.

kutse|leht
lehekujuline trükitud kutse. Süüdistatavat võib kutsuda uurija juurde kutselehega. *Notari sinine kutseleht tuli talle meelde, see tundus otse põletavat tema taskut. J. Kärner.

laulik ‹-u 2› ‹s›

1. rahvalike lihtsa vormiga laulude tegija; rahvalaulik; hrl luulek luuletaja, poeet. Enamasti igas vallas oli oma laulik, kes selle kandi elust laule tegi. Laulikud käisid pulmades kaasitamas. Maarahva laulik Kristjan Jaak Peterson. || van laulja. *Viimati palus Peeter, et Mari midagi pidi laulma, sest tema ise oli suur laulik ja armastas laulu üliväga. A. Kitzberg. | piltl. Suliskuuelised laulikud 'laululinnud'.
▷ Liitsõnad: aja|laulik, armastus|laulik, koidu|laulik, koja|laulik, küla|laulik, laada|laulik, lembe|laulik, mees|laulik, nais|laulik, pulma|laulik, ränd|laulik, tänava|laulik, vabadus|laulik, õuelaulik.
2. trükitud v. käsitsi kirjutatud hrl. lauldavate laulude kogumik v. valimik. Laulikud ja salmikud. Laulikuks osteti paks klade. Noored kirjutasid laule üksteise laulikutesse. Nootidega laulik.

laulu|leht
väikeseformaadiline leht (trükitud) laulusõnadega (näit. matusetalituseks, jumalateenistuseks). Lauldi laululehtedelt.

lend|leht
poliitilist agitatsiooni, reklaami vms. sisaldav trükitud lehik v. käsitsi paljundatud tasuta levitatav leht. Lendlehti trükkima, paljundama, levitama. Lennukilt heideti lendlehti. Lendlehed agiteerisid võitlusele okupantide vastu.

millimeetri|paber
joonestamiseks kasutatav ühele küljele trükitud ruudustikuga paber, mille ruutude suurus on 1 mm². Kavand joonestati millimeetripaberile.

noodi|kirjandus
hrl. trükitud noodid (noodilehed, -vihikud, -raamatud jms.). Noodikirjandust saab noodikauplusest.

noodi|materjal
(hrl. trükitud nootide, noodikirjanduse kohta). Karl August Hermanni „Laulu ja Mängu Lehes” avaldati ka noodimaterjali.

paber|väljaanne
(paberile trükitud). Ajalehe paberväljaanne.

pealdis ‹-e 5 või -e 4› ‹s›
pealekirjutatud v. -trükitud (osutav) tekst. Kirjal oli pealdis „Väga kiire”. Kanistritel olid pealdised „Mürk” või „Tuleohtlik”. Asutuse pealdisega ümbrikud. *Esta kingib talle oma ilusaima foto pealdisega „Säilitagem Nägu”. V. Adams. || dokumendile pealekirjutatud otsustava isiku tekst. Avaldusel puudub direktori, juhataja pealdis.
▷ Liitsõnad: täitepealdis.

peale|trükk
paberrahale v. postmargile hiljem trükitud lisatekst (v. joonis). Nimiväärtust muutev pealetrükk.

pealis|kiri
pealekirjutatud, -trükitud v. -raiutud lühitekst. Hauakivi, mälestussamba pealiskiri. Kaubakastide pealiskirjad.

plokk|raamat
puulõiketehnikas trükitud lahtistest lehtedest koosnev hiliskeskaegne raamat

poogen1 ‹-gna, -gnat 2› ‹s›

1. teat. suurusega paberileht. Paberirullist lõigatud poognad. Poognates paber. Poogen valget joonistuspaberit, rohelist lauapaberit. *Ta istus ja kavatses kirjutama hakata, võttis isegi poogna ilusat helesinist paberit.. K. Ristikivi.
2. trük käsikirja v. raamatu mõõtühik; näit. autoripoogen, trükipoogen. Poolteist poognat pikk artikkel.
▷ Liitsõnad: arvestus|poogen, autori|poogen, korrektuur|poogen, trükipoogen.
3. paberileht, millele on trükitud margid, talongid, piletid vms. Ühes poognas oli sada väikest marki. Ta lõikas poognast kaks suhkrutalongi.
▷ Liitsõnad: kupongi|poogen, margipoogen.

punkt ‹-i 21› ‹s›

1. (tehtud v. looduslik) väike ümmargune nähtav objekt, täpp. Punktidest ja kriipsudest koosnev muster. Punktidega kaardile märgitud piir. Silmaterad ahenesid punktideks. Merel õõtsuv punkt osutus paadiks. Kotkas taeva all näis väikese punktina. Kassi silmad olid pimeduses kui kaks kiirgavat punkti. | piltl. *Iga inimene on punkt oma tutvuste, suhete, vahekordade ringi keskel. F. Tuglas.
2. kirjutatud v. trükitud täpikujuline graafiline märk (.), millel on oma tähendus. a. kirjavahemärk, mis pannakse jutustavate lausete lõppu. Lause lõppu tuleb panna punkt. Lause lõpust on punkt puudu. | piltl. Sellel lool on nüüd punkt 'lõpp'. See oli punkt 'lõpp' ta senisele elule. Kui sulale läheb, on metsaveol punkt (peal). *„Kaardikambri uks tuleb kinni hoida ja punkt,” ütles kapten. J. Smuul. b. kasut. muude kirjavahemärkide osana. Kolm punkti 'mõttepunktid'. Koolon ehk kaksikpunkt koosneb kahest ülestikku asetsevast punktist. Semikoolon ehk punktkoma koosneb punktist ja selle all olevast komast. Punkt on hüüu- ja küsimärgi alumiseks osaks. c. kasut. mõnikord lühendite lõpus märkimaks seda, et osa sõna(de)st on ära jäetud. Punkti kasutatakse lühendite järel, näiteks: ibid., resp. jms. d. kasut. arvude puhul märkimaks korrutusmärki (näit. 2 · 9 = 18), araabia numbritega edasiantavat järgarvu (näit. 3. klass, 20. sajand) v. eraldamaks tunde minuteist (näit. kell 15.30), meetreid sentimeetreist (näit. teivashüppes 5.20) ja rahaühikuid (näit. 500.45 kr., s. t. 500 krooni 45 senti) e. kasut. mõnede kirjatähtede osana. Pane i-le punkt peale. f. kasut. noodikirjas. Noodist paremal olev punkt pikendab nooti poole võrra. Noodist all- või ülalpool olev punkt osutab, et nooti tuleb esitada staccato. g. kasut. morsemärgi osana. Morse punktid ja kriipsud. h. kasut. transkriptsioonis. O. W. Masing tegi ettepaneku märkida konsonantide palatalisatsiooni punktiga eelneva vokaali all. Punkti on transkriptsioonis kasutatud ka rõhumärgina. i. kasut. kaartidel. See punkt kaardil tähistab minu koduküla.
3. (väiksem) koht, paik, ala. Geograafilised punktid. Maakera mingi punkti geograafilise pikkuse ja laiuse määramine. „Titanic” riivas punktis koordinaatidega 41°46' N ja 50°14' W ujuvat jäämäge. Meeskond juhtis kuukulguri ettenähtud punkti. Suur Munamägi on Eesti kõrgeim punkt. Keri saar on Eesti põhjapoolsemaid punkte. Raketid võivad tuumarelva toimetada mistahes punkti maakeral. Huvitavamate vaadetega punktides tegi turismibuss peatuse. Orienteerujal tuli võistluse jooksul läbida 30 märgistatud punkti. Juba kiviajal hakkas tekkima püsiva asustusega punkte. Asustatud punktideks on külad, alevid, asulad, linnad jms. Vallutati raudteesõlm, postkontor ja teised linna strateegilised punktid. *Üleaedsetel oli talvel üksainus punkt, kus nad kahekesi võisid kokku puutuda: ühine talitee heinte, hagude, puude ja muu materjali vedamiseks. A. H. Tammsaare. *Niipalju kui me binoklitega ja ka ilma uurime, ei leia me ühtki punkti merrekukkuvas kaljuseinas, kus paat või laev võiks randuda. J. Smuul. || kitsas, piiratud ala. Silma võrkkesta teatud punktid. Mõnedes naha punktides on elektriline potentsiaal kõrgem. Mägironijate kolme punkti reegel nõuab, et korraga võib edasi tõsta ainult üht kätt või jalga, ülejäänud asugu paigal. Kuju tuleb vaadelda mitmest punktist 'mitmest vaatenurgast'. Jäin üksisilmi ühte punkti vaatama. || ‹hrl. liitsõna järelosana› koht, spetsiaalne ehitis v. ruum mingi töö v. tegevuse jaoks, asutus. Teenustööde vastuvõtu punkt. Vilja vastuvõtu, töötlemise punkt. Matkavarustuse, sporditarvete laenutuse punkt. Arstiabi punkt. Günekoloogilise läbivaatuse punkt. Kunstliku seemenduse punkt. Piirivalve, passikontrolli punkt. Marjade, seente kokkuostu punkt.
▷ Liitsõnad: algus|punkt, kesk|punkt, kokkupuute|punkt, koond|punkt, lõpp-|punkt, puute|punkt, rakendus|punkt, raskus|punkt, ristumis|punkt, siht|punkt, sõlmpunkt; tasakaalu|punkt, toetus|punkt, tugipunkt; külma|punkt, valupunkt; maandumis|punkt, peatus|punkt, stardi|punkt, tule|punkt, tulistus|punkt, vaatlus|punkt, vahi|punkt, valve|punkt, ülekande|punkt, ümberlülituspunkt; abiandmis|punkt, agit|punkt, apteegi|punkt, arsti(abi)|punkt, desinfektsiooni|punkt, dispetšeri|punkt, esmaabi|punkt, evakueerimis|punkt, hobulaenutus|punkt, informatsiooni|punkt, jaotus|punkt, juhtimis|punkt, kogumis|punkt, kogunemis|punkt, kokkuostu|punkt, komando|punkt, konsultatsiooni|punkt, kontroll|punkt, korrespondendi|punkt, kuulde|punkt, kõne|punkt, laadimis|punkt, laenutus|punkt, läbilaske|punkt, makulatuuri|punkt, meditsiini|punkt, metsa(tööstus)|punkt, miilitsa|punkt, mobilisatsiooni|punkt, müügi|punkt, nõuande|punkt, piiri|punkt, rahavahetus|punkt, remondi|punkt, seemendus|punkt, sidumis|punkt, sorteerimis|punkt, taara|punkt, tapa|punkt, teenindus|punkt, toitlus(tus)|punkt, tolli|punkt, trauma(toloogia)|punkt, turustamis|punkt, vahetus|punkt, valimis|punkt, varumis|punkt, vastuvõtu|punkt, velskri|punkt, vetelpääste|punkt, villavahetus|punkt, väljaandmispunkt.
4. ‹hrl. liitsõna järelosana› mingi astmestiku, suuruse, muutuse, arengu vms. teatav koht, aste, staadium, moment. Kiudu venitatakse teatud punktini. Kriitiline punkt 'kvalitatiivse muutusega seotud staadium, üleminekustaadium'. Trampliini projekteeritud võimsus on 70 m, kriitiline punkt 85 m. Noolutamisel kuumutatakse metalli alla kriitilise punkti. | piltl. Alati jõuab ta oma jutuga sellesse punkti välja. Töö on samas punktis kui möödunud nädalalgi. Tundus, et sellest punktist me oma uuringutes enam edasi ei pääse. Olin jõudnud punktini, kus kõik muutus vastumeelseks.
▷ Liitsõnad: aja|punkt, algus|punkt, hari|punkt, kaste|punkt, keemis|punkt, kulminatsiooni|punkt, kõrg|punkt, kõrgus|punkt, küllastus|punkt, külmumis|punkt, lagi|punkt, leek|punkt, lõpp-|punkt, lähte|punkt, madal|punkt, murde|punkt, null|punkt, pöörde|punkt, tahkumis|punkt, tõusupunkt.
5. mat mingi matemaatilise ruumi element, millel pole mõõtmeid. Geomeetria põhielemendid on punkt, sirge ja tasapind. Punkti koordinaadid. Sirged lõikuvad punktis P. Arvutage vahemaa punktide A ja B vahel. | astr. Kevadise võrdpäevsuse punkt 'kevadpunkt'. Sügisese võrdpäevsuse punkt 'sügispunkt'.
▷ Liitsõnad: alus|punkt, kesk|punkt, lõike|punkt, lõikumis|punkt, null|punkt, ots|punkt, ruumi|punkt, telgpunkt; kevad|punkt, kulminatsiooni|punkt, lagi|punkt, suve|punkt, sügispunkt.
6. asi, asjaolu, aspekt. See punkt tuleb meil selgeks vaielda. Ainuke ebameeldiv punkt kogu loos on see, et.. Selles loos on mitu segast punkti. Selles punktis ma sulle järele ei anna, ei saa ma sind aidata. Ta on igas punktis sobiv kandidaat. Asja arutades jõudsime mitme üllatava punktini. *Ainult üks punkt tegi ta nukraks: isa surm. R. Roht. || külg, koht, küsimus. Kellegi õrn punkt. Isatus oli Karlile valus punkt. Jutt keerles kõigile hella punkti ümber. *Just kõnnak oligi Karini nõrk punkt: ta hoidus astudes liiga ettepoole, nagu oleks ta pisut vimmas. A. H. Tammsaare.
▷ Liitsõnad: kokkupuute|punkt, lähte|punkt, pide|punkt, raskus|punkt, sõlm|punkt, tüli|punkt, vaate|punkt, vaidluspunkt.
7. dokumendi v. teksti alajaotus; väike sisuliselt terviklik lõik v. osa. Seaduse, määrustiku, eelarve, otsuse, eeskirja, lepingu, põhikirja, paragrahvi, süüdistuse punkt. Loetelu, küsimustiku, tööplaani punktid. Põhikirja võeti kaks uut punkti. Määrustikus on niisugune punkt, et.. Otsuse esimene punkt näeb ette, et.. Lepingu viimased punktid käsitlevad osaliste õigusi. Teorendi kohta käivad punktid uues talurahvaseaduses. Nõudmised võeti kokku järgmistesse punktidesse.. Koosoleku päevakorras oli ainult üks punkt: korterimaksed. Raamatu lõpus on 12 punkti õpetusi. Tõestus esitati punktide kaupa. Ettekanne on punktidena kirja pandud. Punkt punkti järel 'süstemaatiliselt, kavakindlalt, punkt-punktilt' kummutati süüdistused.
▷ Liitsõnad: ala|punkt, pea|punkt, projekti|punkt, põhi|punkt, päevakorra|punkt, seaduse|punkt, süüdistus(e)punkt.
8. mõõtühik. a. hindamissüsteemi ühik (hrl. võistlusi, mänge, katseid vms. hinnates). Punkte saama, saavutama, koguma. Punktide summa, arv, arvestus. Kogus 6 punkti 11 võimalikust. Tõi meeskonnale mitu punkti. Korvpallur viskas mängu jooksul 19 punkti. „Kalev” nopib punkte kiirrünnakutega. Kaotas esimesel ringil 2 punkti. Kolme punkti vise. Teiseks tuli Pärnu 8,5 punktiga. Juhtisime võistlust 6455 punktiga. Malesuurmeister võitis turniiri 14 punktiga. Kaotasin talle ainult poole punktiga. Võitma, kaotama punktidega 'maadluses v. poksis punktivõitu v. punktikaotust saama'. Vahe, edumaa kahanes 2 punktile. Suurendasime eduseisu 5 punktile. Lõi palli punktiks (võrkpallis, tennises). Võrdsete punktide puhul otsustavad korvpallis omavahelised mängud. Viiuldaja sai konkursil 10 punkti 10 võimalikust. Sisseastumiseksamitel jäi mul 2 punkti puudu. Esikoht taidluses andis klassile 10 punkti. Toidu kalorsust võib hinnata ka punktide alusel. | piltl. Näitleja korjab publikult punkte ka oma noorusvärskusega. || kupong (1. täh.) *Näh, mõni mees rabeles, andis viljanormi viimse kiloni ära, et saaks aga mõne punkti, ostaks nende eest saabast, riiet või tarbeasja.. A. Beekman. b. trük tüpograafilise mõõdusüsteemi põhiühik, 0,3759 mm. Punktides väljendatakse trükitüüpide ja täidismaterjalide mõõtmeid jms.
▷ Liitsõnad: aktiivsuse|punkt, enam|punkt, esikoha|punkt, hinde|punkt, kaotus|punkt, karistus|punkt, klassifikatsiooni|punkt, koha|punkt, kvalifikatsiooni|punkt, kümnendik|punkt, miinus|punkt, pluss|punkt, protsendi|punkt, sajandik|punkt, stiili|punkt, tabamis|punkt, trahvi|punkt, võidupunkt.

puulõike|raamat
puulõikes trükitud raamat. *Hiinast levis puulõikeraamat Jaapanisse ja Koreasse. F. Puksoo.

pääsema ‹42 või 37›

1. ohtlikust, raskest v. halvast olukorrast ära, eemale v. turvalisemasse paika jõudma. Tal õnnestus uppuvalt laevalt pääseda. Lennuõnnetuses(t) pääses eluga vaid paar inimest. Pääsesime kindlast surmast, otse surmasuust. Kogu pere tapeti, ainult laps pääses. Pääsesime imekombel, hädavaevu. Kas keegi hukkus tulekahjus või pääsesid kõik? Pääsesin kallaletungija haardest vabaks, röövlite käest põgenema. Pääsesime tagaajajate käest üle noatera, noatera pealt 'õige napilt, hädavaevalt'. Tüdruk pääses kimbutajate käest terve nahaga 'suuremat häda v. kahju saamata'. Ta pääses raske tõve küüsist. Pääsesime (metsa) pakku, pelgu, redusse. Üks varastest pääses jooksu. Mõisaorjusest, rõhujate ikke alt pääsema. Vang pääses vahi alt, kuidagimoodi vabaks. Ühel põgenikul õnnestus pääseda. Viskus pikali ja pääses nii kuulide eest. Lõpuks pääses laps vanemate silma alt. Lind pääses puurist. Hiir pääses kassi käppade vahelt. Kevadel pääsevad loomad pikaaegsest laudasolekust. Pakase, saju käest pääsema. Viletsusest, vaevast, hädast pääsema. Pääsesime siiski raskest olukorrast. *Nagu paisu tagant pääsenud ühiskondlik elu pulbitses ja lainetas.. E. Nirk. || sellisest olukorrast suhteliselt kergesti välja tulema; karistusest ilma jääma. Pääsesin autoõnnetusest üksnes põrutusega. Kaebealune pääseb eeluurimisvangistusega. Korrarikkuja pääses noomitusega. Järgmisel korral sa enam nii kergelt, hõlpsasti ei pääse. Karistusest, keretäiest pääsema. *Ja ennäe, ema viskabki vitsa minema ja oledki pääsenud poiss. V. Alttoa. || millestki v. kellestki tülikast, ebameeldivast lahti saama, vabanema. Müüs maja maha ja pääses kõigist sekeldustest. Üpris tülikad asjad, pääseks ometi sellest kupatusest. Ta pääses kuidagimoodi maksudest vabaks. Kuidas küll lutikatest pääseda? Lõpuks pääsesime neist tüütutest inimestest. || midagi vältida v. millestki hoiduda õnnestuma. Mehel õnnestus mobilisatsioonist pääseda. Pääsesime suurest õnnetusest. Seekord me vist kaklusest ei pääse. Nägi, et ta sõprade nõutud väljategemisest ei pääse. Oma saatusest, saatuse eest ei pääse keegi. Minu armastuse eest ei pääse sa kuhugi. Ega sa vastamisest kuskile (ei) pääse. Laps tahtis pääseda silmade pesemisest. *Kui ta aga kuidagi pääses, ei teinud ta kunagi päev otsa tööd. H. Sepamaa (tlk). | (eitavasisulistes retoorilistes hüüatustes). Punnisime vastu küll, aga kuhu sa pääsed! Ei tahaks minna küll, aga kuhu sa pääsed! Elu läheb edasi, kus ta pääseb. Kus vai pääseb, kui nui pihta annab. *Aga siia oli kord elama asutud, ja kuhu sa ikka hingega pääsed! A. Kalmus.
2. kusagilt, millegi küljest, kinnituskohast lahti tulema, lahti pääsema. Köis pääses kalju tagant ja mees kukkus kuristikku. Juhil pääses rool käest. || hrl. tahtmatult, poolkogemata kuuldavale tulema. Lapse suust pääses kiljatus, üllatushüüe. Neiult, neiu rinnust pääses kergendusohe. „Miks?” pääseb tal tahtmatult üle huulte. *Metsik irvitus pääses mõlema nuuskuri kurgust. J. Kärner.
3. hrl. takistavaid olukordi ületades, neist jagu saades mingisse kohta, olukorda, tegevusse jõudma. a. kuskile minna saama. Põgenikul õnnestus üle piiri pääseda. Kalurid ei pääse tormiga randa. Meil õnnestus vaenlasele selja taha pääseda. Sügava lume tõttu ei pääsenud metsa kütust hankima. Suurte raskustega pääses ta lõpuks välismaale. Ma ei tea, millal ma siit täna koju pääsen. Tahaks võimalikult ruttu linna tagasi pääseda. Ootas õhtut, et raamatute taha pääseda. Töö juurest ei pääse kuidagi ära. Kinno me ei pääsenud, piletid olid otsas. Rahvast oli nii palju, et me ei pääsenudki rongile. Pean siit ruttu eemale pääsema. Katsu kõnelejale lähemale pääseda. Nii kehv õpilane küll ülikooli ei pääse! Graafikaosakonda ta ei pääsenud, aga sai sisse klaasikunsti erialale. Poiss pääses lõppvooru. Finaali pääsevad tugevamad. Juhataja jutule ei olnud kerge pääseda. Sead pääsesid paha peale. Ajaleheveergudele pääsevad kergemini sensatsioonimaigulised lood. Kavaluse poolest ei pääse sa talle lähedalegi 'ei ole sa temaga üldse võrreldav'. Kõik ei pääse marjamaale, muist peab jääma karjamaale. *Ja nüüd ei pääse poiss enam paigast, kisub ühe jala välja, teine vajub sisse. J. Parijõgi. *Ja kirjutatud on ka, et ennem läheb kaamel läbi nõelasilma, kui et rikas taevariiki pääseb. A. Hint. | piltl. Pärastlõunal pääses päike lagedale. *Ta hoiab harilikult keele kõvasti hammaste taga, aga seekord pääses süda keelele. L. Vaher. b. mingisse olukorda saama. Tal ei õnnestu kuidagi mehele, tanu alla pääseda. Kohtunikuks pääsesid ainult mehed. Ta tahab siia majja väimeheks pääseda. Teiesugused ei pääse kunagi võimule, pukki. Kui meie jaole pääsesime, oli tort juba otsas. Jaan pääseb tüdrukute juures hästi löögile 'tal on menu'. Kui ta löögile pääses 'jaole sai', olid piletid läbi müüdud. Oma eluajal ta trükki ei pääsenud 'tema töid ei trükitud'. Meil ei õnnestunud saladuse jälile pääseda. Näidend pääses lavale. Õiglus pääses võidule. Millal ükskord pääseb tõde päevavalgele? Luules pääses maksvusele vabavärss. Mitmesugused kuuldused on liikvele pääsenud. Need värvitoonid ei pääse siin mõjule. c. mingisse tegevusse jõudma v. asuda saama. Viimaks pääsesime tulema, minema, põgenema. Haige ei pääse veel liikuma. Ta ei pääsenud kohe õpinguid jätkama. Pehmel pinnasel ei pääse autoga manööverdama. Tuleks vihma, siis pääseks rohi kasvama. Lauluviis pääses veerema. *Varbaed lookles kiira-käära ümber juurviljamaa, et loomad tallama ja maiustama ei pääseks. O. Tooming.
4. osutab millegi toimumise võimalikkusele, võimalusele. Poisil on võti, ta pääseb tuppa igal ajal. Kivilt kivile hüpates pääsed sa kuiva jalaga üle jõe. Paadiga pääseme sinna kõige hõlpsamini. Autoga me päriselt juurde ei pääse, osa maad tuleb jalgsi minna. Avasin akna, et värske õhk tuppa pääseks. Valgus pääses ruumi laeakna kaudu. *Viina ja joodavat joomaaega ei pea üle sinu huulte pääsema.. K. Ristikivi. || ‹impers.› Rõdule pääseb elutoast. Selle ava kaudu pääseb koopasse. Üle oja pääseb kitsa purde kaudu. Siit edasi enam autoga ei pääse. Seda teed mööda pääseb alevisse. Sinna pääseb jalgsi, rongiga.

raamat|kataloog
bibl raamatukujuline trükitud (v. käsitsi kirjutatud) kataloog

rahva|kalender

1. folkl ajaarvamisega ning tähtpäevade tähistamisega seonduv rahvapärimus. Eesti, läti rahvakalender. Tõnisepäev, jaanipäev, mardipäev jt. rahvakalendri tähtpäevad. Karjalaskepäev on rahvakalendri järgi 1. aprillil.
2. trükitud kalender lihtrahva jaoks. Vanim eestikeelne rahvakalender on teada aastast 1731.

selja|tiitel
bibl raamatuseljale trükitud andmed (hrl. autor ja pealkiri)

separaat ‹-raadi 21› ‹s›
trük sama trükilaoga trükitud eraldi trükis ajakirjas v. koguteoses avaldatud artiklist, äratrükk

suur|täht
suur kirjutatud v. trükitud (algus)täht; majuskel, versaaltäht. Suurtähtedega trükitud, suurtähtedest pealkiri. Suurtähtedest lühend. Pärisnime kirjutamist alustatakse suurtähega, pärisnime algusse kirjutatakse suurtäht.

sõrendama ‹37›
sõredamaks (1. täh.) tegema; tähtede vahele suuremaid vahesid jätma. Sõrendatud 'sõredas kirjas trükitud, sõre' sõna.

tekst ‹-i 21› ‹s›

1. kirjutatud v. trükitud sõnade järjend; kirjutise v. trükise sõnaline osa. Mõnerealine, mitmeleheküljeline tekst. Seaduse, dokumendi, plakati, loosungi, kirja tekst. Hauasambal olev tekst on tuhmunud. Raamatu tekst ja illustratsioonid. Joonised on varustatud selgitava tekstiga. Teksti kärpima, parandama, muutma. Koosta lepingu tekst. Ettekande, loengu, kõne tekst. Eesti-, inglis-, ladinakeelne tekst. Kiil-, raidkirjas tekst. Murde-, kirjakeelne tekst. Käsikirjaline, paljundatud tekst. Ilukirjanduslikud, publitsistlikud, ametlikud, juriidilised tekstid. Pühad, kanoonilised tekstid. Uurib vanu tekste. Kommenteeritud tekst. Õpilased kasutavad adapteeritud tekste. Tekst tuleb homseks pähe õppida. Diktor luges teksti valede rõhuasetustega. Filmi, näidendi tekst. Vähese tekstiga, ilma tekstita osa (näitlejal). || libreto; laulu vm. vokaalteose sõnad. Ooperi, muusikali, vodevilli tekst. Tee sellele tekstile üks viis! Kelle tekstile laul on kirjutatud?
▷ Liitsõnad: alg|tekst, originaal|tekst, tõlketekst; raidkirja|tekst, trükitekst; ajakirjandus|tekst, draama|tekst, ilukirjandus|tekst, meedia|tekst, murde|tekst, rahvaluule|tekst, reklaam|tekst, tarbe|tekst, teadus|tekst, usu|tekst, õigustekst; inter|tekst, hüper|tekst, metatekst; võtmetekst; autori|tekst, diktori|tekst, laulu|tekst, palve|tekst, piibli|tekst, saatetekst; teletekst.
2. ka keel keelelise suhtluse suurim üksus, koosneb kindlate reeglite järgi ühendatud ja sidusat tervikut moodustavatest lõikudest, lausetest ja fraasidest. Suuline, kirjalik tekst. Teksti ülesehitus. || laiemalt ka informatsiooni mittekeeleline esitis (näit. fotodest v. filmidest kujunev sidus tervik). Graafiline tekst.
▷ Liitsõnad: all|tekst, kaastekst; pilttekst.
3. trük kirjakraad, mille suurus on 20 punkti; vastav trükikiri

teksti|riider
info tavalises kirjas trükitud v. kirjutatud teksti lugev riider. Tekstiriiderite töökiirus on mitu tuhat märki sekundis.

telegrammi|plank [-plangi]
trükitud plank, millele kirjutatakse telegrammi tekst koos andmetega saaja ning saatja kohta

tervik|asi
(filateelias:) ümbrik v. postkaart, millele on trükitud postmargi kujutis

ting|trükipoogen
trük trükipoognate mõõtühik: poogen, mis on trükitud 60 × 90 cm formaadis paberipoogna ühele küljele

trüki|allikas
trükitud materjal allikana (3. täh.) Peale trükiallikate on uurimuse kirjutamisel kasutatud ka muid materjale.

trüki|kaart
bibl kaart, millele on trükitud raamatu v. artikli bibliograafiline kirje

trüki|kataloog
bibl trükitud raamatkataloog

trüki|koht
bibl trükikoja asukoht, kus teos on trükitud

trüki|muster
trükitud muster (riidel). Trükimustriga riie. *Ta oli lasknud oma trükimustris siidräti juustelt kaelale libiseda. A. Maripuu.

trüki|pilt

1. trükitud pilt. Seintel olid puha trükipildid. Kogus igasuguseid postkaarte ja trükipilte. *Poeg oli nagu trükipilt [= koopia] isast. H. Lepik (tlk).
2. trükiteksti väline kuju

trüki|poogen
trükise mahu arvestamise ühik, võrdub standardformaadis paberipoognaga, mille mõlemale küljele on trükitud. Raamatu maht on 35 trükipoognat. Trükipoogna eest makstav honorar.
▷ Liitsõnad: tingtrükipoogen.

trüki|rida
trükitud tekstirida. *Ta keeras lehekülje teise järele ja nagu sulas imeliku õndsuse käes, mis trükiridadest vastu näis hoovavat. R. Kolk.

trüki|riie
tekst trükitud mustriga riie

trüki|sõnaline
trükistena esinev, trükitud. Trükisõnalised allikad, andmed. Trükisõnaline materjal. Ajaleht on operatiivseim trükisõnaline informatsioonivahend.

trüki|tekst
trükitud tekst. Käsikirjaga võrreldes on trükitekstis muudatusi. Libistas pilgu kiiresti üle trükiteksti ridade.

trüki|teos
trükitud teos, trükis. Vanim eestikeelne trükiteos.